Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ll - läkararvode ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
läkararvode/längd
paranema, tervenema. —as2 dep. paranema,
—hull, —kött, ha gott l. kergesti ravitav
olema. —ning ~en paranemine,
läkar|arvode arstitasu. —attest erik. arstitõend,
—behandling arstiravi. —besiktning arstlik
läbivaatus. —betyg arstitunnistus. —distrikt
arstijaoskond. —|e —(e)n,= arst, söka l-e
arsti juurde minema, —förbund arstide ühing,
—hjälp arstiabi. —intygarstitunnistus. —kall
arstikutse, —konst arstiteadus, meditsiin,
—kår arstkond, —mottagning arsti vastuvõtt;
arsti vastuvõturuum, —recept arstitäht,
retsept. —undersökning arstlik läbivaatus,
—vetenskap arstiteadus, —vård arstiravi.
läke|dom ~en ravim, arstim;/?g. lohutus, troost,
—konst arstimiskunst. —kraft tervistav e.
parandav jõud. —medel arstim, ravim,
—medelslära farmakoloogia, —växt, —ört
ravimtaim.
läkt —en,—er latt, ritv, roov, liist,
fäktar|e —(e)n,= rõdu; koor (—i), —biljett
rõdu-pilet.
fäktar|e v. liktar|e —(e),n,= mer. veesõiduk
kraamiveoks, praam,
läm —men,—mar 1. luuk. l.jahind. püünis, lõks.
läm|mel —meln,—lar zool. lemming, rändhiir.
~vandring lemmingiparve rändamine.
lämn|a1 tr. jätma; maha jätma, lahkuma; (ge)
andma; (överlåta) (üle) andma, loovutama,
l-a det bästa till sist kõige paremat viimaseks
jätma, l-a staden linnast lahkuma, l-a ngn i
sticket kedagi hätta jätma, kedagi täbaras
seisukorras maha jätma, l-a ngn oberörd
kellessegi mitte puutuma, l-a det jordiska siit
maailmast lahkuma, l-a ngt därhän midagi
otsustamata jätma, l-a rum ruumi andma, l-a
ngn i ngns vard kedagi kellegi hooleks
andma, l-a ngt åt framtiden midagi tuleviku
otsustada jätma, l-a svar vastust andma,
äppelträden l-ar god skörd õunapuud annavad
head saaki; rõhut. abis.: l-a av üle andma, l-a
av en trupp sõj. väeosa käsklust üle andma,
l-a bakom sig seljataha jätma, maha jätma,
l-a bort (tvätt) (pesu) ära andma, l-a efter
maha e. järele jätma, l-a fram ett brev kirja
üle andma e. kätte andma, l-a framme esile e.
nähtavale jätma, l-a ifrån sig käest ära
andma, loovutama, l-a igen tagasi andma, l-a
in ngt till förvaring midagi hoiule andma, l-a
kvar ngn kedagi maha jätma, l-a tillbaka
tagasi andma, l-a ut välja andma, l-a åsido
tähele panemata jätma, l-a över üle andma,
—ing ~en,~ar jäänus, jätis.
lämp|a 1. —an,—or, gå fram med l-or asja
heatahtlikult e. leplikult võtma. 2.1 I. tr. a.
kohandama, sobitama, b. mer. trimmima. II.
refl. a. kõlbama, sobima, l-a sig för (till) ngt
millekski sobima, det l-ar sig icke see ei sobi,
see ei lähe. b. kohanema, förmåga att l-a sig
efter nya förhållanden võime kohaneda uute
olukordadega, —ar|e —(e)n,= mer. trimmija.
—ning ~en,~ar mer. trimmimine.
lämplig adj. sobiv, kohane, sünnis. —en,—t adv.
sobivalt, kõige paremini, —het —en sobivus,
kohasus, l-en av denna åtgärd kan
diskuteras selle korralduse kohasus on vaieldav,
län —et,= (administratiivne) maakond; aj. lään.
—tagare van. vasall,
läns|adel van. lääniaadel, feodaalaadel.
—arkitekt maakonnaarhitekt. —bokhållare
maakonna-raamatupidaja. —bokstav
maakonda tähistav täht mootorsõiduki numbril,
—cheffam. maakonnaülem. —herre aj.
maahärra. —lasarett maakonnahaigla, —man
ni-mismees, kohalik valitsuse esindaja,
—residens maavalitsuse asupaik, —styrelse
maakonnavalitsus. —veterinär
maakonna-loomaarst. —vis adv. maakonnakaupa.
länd —en,—er anat. puus, nimme, niue. —kota
anat. nimmelüli.
lända2 intr. ära teenima; moodustama,
põhjustama, l. ngn till heder kellelegi auks tulema, /.
ngn till varning kellelegi hoiatuseks olema, l.
till efterrättelse täitmisele tulema,
läng|a 1. —an,—or a. rida, rivi. b. mer. tropp. c.
erik. jätkuköis. 2.2 I. tr. pikendama,
pikemaks tegema, l-a en klänning kleiti pikemaks
tegema. II. refl. pikenema. —as2 dep.
pikenema, pikemaks muutuma. —d on
märksõnana. —e adv. kaua, hur l. stannar du? kui
kauaks sa jääd?, det dröjde både l. och väl
innan han kom kestis väga kaua, enne kui ta
tuli, vänta här så l. oota siin niikaua, än så l.
har allt gått bra seni on kõik hästi läinud, sitt
ner så l. võta seniks istet, inte än på l.
ammugi veel mitte, han har inte varit här på l. ta
pole ammugi siin käinud, långt om l. pika aja
pärast. —esedan v. —esen adv. ammu, det var
l. jag såg honom ma pole ammu teda
näinud.—re adj. ja adv. komp., vt. lång, en l. tid
pikemat aega, kaua, vi får se l.fram edaspidi
saame näha, l. fram på dagen hiljem päeval,
pärastpoole. —s v. långs adv. ja prep. piki,
mööda. — sdal geogr. pikiorg. — sefter adv. ja
prep. piki, mööda. —sriktad adj. part.
piki-suunaline. —st adj. ja adv., sup., vt. lång, idet
l-a sökte jag undvika detta obehag püüdsin
seda ebameeldivust vältida niikaua kui
võimalik, /. ned kõige kaugemal; eemal ali, l.
fram kõige eespool, eesotsas, i l. förfluten tid
lit. väga ammu tagasi; ammust ajast,
längd —en,—er pikkus; kestus; nimestik, nimistu,
loend, i l-en pikapeale, i hela sin l. kogu oma
pikkuses, på l-en pikuti, tre l-er behövs till
271
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
