Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Mm - med. ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
med ./medicin
kaasvõitleja, —känsla kaastunne, —lem liige,
—lemsavgift liikmemaks. — lemsförteckning
liikmete nimestik, —lemskort liikmekaart.
—lemskap —et liikmeksolemine. —lidande —t
kaastunne, —lidsam adj. kaastundlik.
—lid-samhet —en kaastunne, —ling vt. medla,
—ljud keel. kaashäälik, —ljudande adj. part.
konsonantne, —lut —et,= allapoole kalle
sõidusuunas. —lärare kaasõpetaja, kolleeg,
—lärarinna kaasõpetajanna. —lärjunge
koolivend. —löftesman erik. kaaskäendaja.
—löpare kaasajooksik, —människa ligimene,
kaasinimene, —passagerare kaasreisija,
—redaktör kaastometaja. —regent kaasvalitseja.
—resande subst. part. kaasreisija,
reisikaaslane. —ryckande adj. part. kaasakiskuv.
—räkna1 tr. kaasa arvama, —samma [—så—]
adv., fam. otsekohe, jalamaid.
—sammansvu-ren subst. part. vandekaaslane. —skicka1 tr.
kaasa saatma, ühes andma, —skyldig adj.
kaassüüdlane, —släpa1 tr. kaasa vedama,
lohistama, —sois adv. päripäeva, —spelande
adj. part. kaasamängiv. —spelare
kaasmäng-ija, partner, —ströms adv. pärivett, —voolu,
—svarande adj. part., jur. kaaskostja.
—syster kaaslane, kaasõde. —sända2 tr. kaasa
saatma, —sökande —n,= subst. part.
kaas-taotleja. —ta(ga)4 tr. kaasa võtma; kaasa
arvama; van. ära tarvitama, vähendama;
nõrgestama, kurnama, sjukdomen har starkt
medtagit honom haigus on teda tublisti
nõrgestanud. —tagen adj. part. kurnatud, nõrk;
vähenenud, äratarvitatud, —tjänare
kaastee-nija. —tävlande subst, part., —tävlare —n,=
võistleja, rivaal, —undertecknare
kaasalla-kirjutaja. —urs adv. kellaosutite liikumise
suunas, —utgivare kaasväljaandja. —verka1
intr. kaasa töötama, kaasa aitama, abistama,
—verkan kaasabi, —vetande —t subst. part.
teadvus, meelemärkus. —veten ajd. part.
teadlik; tahtlik; teadvuse juures olev,
meelemärkusel olev. —vetenhet —en teadvus;
teadlikkus. —vetslös adj. meelemärkusetu,
teadvusetu. —vetslöshet meelemärkusetus,
teadvusetus, minestus, —vind pärituul, —vittne
kaastunnistaja. —ägare kaasomanik,
—ömkan kaastunne.
3med. lüh. vt. medicine.
medalj [—å—] —en,—er medal, mälestusraha.
—era1 tr. medalit e. mälestusraha andma,
—gravör medalitegija. —ong [—år|] —en,—er
medaljon. —ör [—or] —en,—er, 1.
meda-likandja. 2. medalitegija.
medan konj. kuna, sel ajal kui, niikaua kui; kui;
kuid, aga.
^edel medlet, = 1. (sätt, utväg) vahend, abinõu,
läkem. arstim, ravim, ändamålet helgar
medlen ostarve pühendab abinõusid, pröva
alla m. kõiki abinõusid tarvitusele võtma. 2.
(tillgångar) vahendid, statens m. riigi rahad,
av egna m. omal jõul. —bar adj. kaudne,
vahenduslik. —barligen v. —barligt adv.
kaudselt, —lös adj. varatu, vaene, kehv.
—löshetsbevis v. —löshetsintyg
vaesustunnis-tus. — sförvaltning vahendite hooldamine.
2medel- keskmine, —antal keskmine arv.
—avkastning keskmine saak, kasum, —avvikelse
keskmine hälve e. kõrvalekalle, —avstånd
keskmine kaugus e. vahemaa, —behov
keskmine tarvidus, —distans sport keskmine
distants (400 kuni 3000 m). -fetthalt keskmine
rasvasisaldus, —god adj. keskmiselt hea.
—hastighet keskmine kiirus. —högtyska
kesk-ülemsaksa keel. —inkomst keskmine
sissetulek, —klass keskklass, —livslängd
keskmine eluiga, —lågtyska kesk-alamsaksa
keel. —längd keskmine pikkus, av m.
keskmise kasvuga. —mått|a 1. — an keskpärasus, ej
höja sig över m-an keskpärane e. tavaline
olema, en skörd under m-an keskmisest
allpool olev saak, hålla m-an keskteed käima,
mõõdukust pidama. 2. —an,—or (om person)
keskpärane inimene. —måttig adj.
keskpärane, skörden blev m. saak oli keskpärane.
—mattighet keskpärasus, —nederbörd
keskmine sadu.—nivå keskmine tase.
—proportio-nal mat. keskmine võrdeline, —punkt
keskpunkt. —skörd keskmine saak. —stor adj.
keskmise suurusega; keskmist kasvu,
—storlek keskmine suurus. —svensson fam.
keskmine e. tüüpiline rootslane, —svår adj.
keskmise raskusega, —tal mat. keskmine arv, i m.
keskmiselt, —tid keskaeg, under m-en
keskajal. —tida muutm. adj. keskaegne, —väg fig.
kesktee, —värde mat. keskmine väärtus,
—ålder keskmine iga, en man i m-n keskealine
mees.
Medel|havet Vahemeri. —pad maakond
Põhja-Rootsis.
medels(t) prep. abil, varal, kaudu, —ga.
meder —n,= aj. meedlane.
medi|a —an,—or keel. meedia, —al [—ål] adj*
mediaalne, keskmine. —an [—ån] 1. adj.
me-dianne. 2. ~en,~er a. mat. mediaan,
küljepoolitaja. b. maj. keskmine väärtus,
c. teat. paberiformaat.
medicin 1. —en meditsiin, arstiteadus. 2.
—en,—er arstim, arstirohi. —albyrå
tervishoiuosakond. —alråd tervishoiuosakonna
juhataja. —alstyrelse tervishoiuvalitsus.
—al-väsen tervishoid. —alväxt ravimtaim, —are
—n,= arstiteaduskonna üliõpilane; arst. —e
adj., m. studerande (med. stud.) arstiteaduse
üliõpilane (stud. med.), m. kandidat (med.
285
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
