Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Mm - medieval ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
medieval/mellan
kand.) arstiteaduse kõrgema kursuse
üliõpilane (cand. med.), m. licentiat (med. lic.)
arstiteaduse litsentsiaat, arstiteaduse
doktorand. (lic. med., drnd. med.), m. doktor (med.
dr) arstiteaduse doktor (dr. med.), —era1 intr.
arstimit tarvitama, rohtu võtma, —flaska
ars-tirohupudel. —man etnol, tervekstegija,
(ter-vise)tark. —sk adj. meditsiiniline,
arstiteaduslik.
medieval [—ål] —en trük. medievaal,
medievaal-kiri.
medik|ament [—ént] ~et,= v. ~er arstim, ravim,
arstirohi, arstimisvahend. — olegal adj., jur.
kohtumedisiiniline. —us = v. ~en, pl. medici
arst, arstiteadlane.
medio prep. ja muutm. subst, keskus, keskel, m.
maj v. i m. (av) maj mai keskel. —ker [—å—]
adj. keskpärane,
medit|ation ~en,~er meditatsioon, mõtisklus.
—ativ adj. mõtisklev, —era1 intr.
mediteerima, mõtisklema,
mediterran [—ån] adj. vahemere,
medi|um —et,—er v. —a 1. keskpunkt, keskpaik,
i m-et av juni juuni keskel. 2. füüs. meedium,
keskkond. 3. mat. keskmine väärtus. 4. keel.
meedium (teat. verbi tegumood). 5.
meedium, vahendaja inimeste ja vaimude vahel.
6. vahend; vahelüli. 7. levitamisvahend
(raadio, ajakirjandus jne.).
medl|a11. intr. vahendama, vahetalitajana
tegutsema, vahetalitajaks olema. II. tr.
vahendama, vahelt sobitama, —ar|e —(e)n,=
vahendaja, sobitaja. —arroll vahetalitajaosa. —ing
~en,~ar vahendus, vahetalitus. —
ingsförfa-rande vahendusmenetlus. — ingsförsök
vahenduskatse.
medus|a —an,—or 1. zool. meduus, millimallikas.
2. fam. hirmuäratav naisolend. — ahuvud
müt. gorgopea; hirmuäratav nägu.
medvurst v. metvurst —en,—ar suitsutatud
härja-lihavorst.
mefistofelisk [—él—] adj. mefistolik, kuratlik,
pilkav.
mefitisk [—it—] adj. (stinkande) haisev, lehkav,
halvasti lõhnav,
megafon [—ån] — en,—er megafon, ruupor,
kõne-toru.
megalit | gra v muinast. megaliitkalme. —isk adj.
megaliitne.
megalomani [—i] —(e)n med. megalomaania,
suurushullustus.
megär|a — an,—or müt. megäär, õel, tige naine.
mej|a1 tr. niitma, m-a ned fig. maha tapma, —are
~n,= niitja, —ning ~en,~ar niitmine,
mejeri [—i] —(e)t,—er meierei, piimatalitus.
—förening piimaühing, —konsulent
piiman-duskonsultant. —produkt piimasaadus. —st
[_[_] _en,—er meier,
mejram —en bot. majoraan, vorstirohi.
mejs|el —eln,—lar meisel, rauapeitel. ~formad
adj. part., ~formig adj. meislitaoline. —la1 tr.
meisliga raiuma, meisliga töötlema,
mekan|ik [—ik] ~en mehhaanika; mehhanism.
—iker [—å—] ~n,= mehhaanik. —isera1 tr.
mehhaniseerima. —isk adj. mehhaaniline,
—ism [—1—] ~en,~er mehhanism \ filos,
meh-hanitsism.
melanesier [—és—] —n,= melaneeslane.
melankoli [—i] —(e)n melanhoolia, kurva-,
raskemeelsus. —ker [—kõ—] —n,= melanhoolik.
—sk adj. melanhoolne, kurva-, raskemeelne,
melass [—å—] —en melass, söödasiirup. —foder
melass-sööt (—da),
melerad adj. part. segatud; tähniline,
segavärvi-line.
melinit [—it] —en keem. meliniit (teat.
lõhkeaine).
melioration —en,—er põll. melioratsioon,
maaparandus,
melis —en meelissuhkur.
mellan prep. vahel(e), kekskel(e), m. fyra ögon
nelja silma ali. —akt (etenduse) vaheaeg,
—avgift vaheraha, —balk vahepalk (—gi).
—blond tühkblond. — dagar(na) jõulu ja
uusaasta vahelised päevad, —del vaheosa.
—däck mer. vahetekk. —folklig adj.
rahvusvaheline. —form üleminekuvorm. —frekvens
tehn. vahesagedus. —gift —en,—er
juurdemaks, utan m. ilma juurdemaksuta, —gång
vahekäik, koridor, —gärde anat. vahelihas,
diafragma, —gärdsandning
vahelihasehinga-mine, kõhuhingamine. —hand 1. anat.
kämmal. 2. kaub. vahemees, maakler. 3. mäng.
eeskäija, eeskäsi, komma i (på) m. võrakusse
sattuma; fig. täbarasse seisukorda sattuma,
—handel vaheltkauplemine. —havande — t,—n
subst. part. suhe, vahekord, —klänning mitte
argipäevane, aga ka mitte pidulik kleit,
—kropp zool. keskkeha. —landning lenn.
vahemaandumine, —led 1. —en,—er
keskmine liiges (sõrmel v. varbal). 2. —et,= vahelüli,
—liggande adj. part. vahel asuv. —lägg
vahe-lepandav ese (näit. vahepaber). —länk
vahelüli, —mål söögioode. —pjäs
vaheeten-dus, vahepala, —register muus. vaheregister.
—rum 1. vaheruum, tühi koht. 2. vaheaeg,
ajavahemik, —rätt vaheroog. —sats 1. muus.
muusikapala keskmine osa. 2. keel. kiillause,
parentees. —skillnad fam. (hinna) vahe.
—skola keskkool. —skov vaheaeg, —slag
trük. regiett. —slagen adj. part. hõrendatud.
—sort keskmine sort. —spel muus.
vahemäng, vahepala, —stadium vaheaste.
—statlig adj. rahvusvaheline, —stund vahetund,
286
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
