Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Mm - missakta ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
missakta/misär
roim, kuritegu. —gärningsbalk(en) jur.
kriminaalseadus. —gärningsman roimar,
kurjategija. —hag —et vastumeelsus, pahameel,
rahulolematus. —haga1 tr. ja intr.
vastumeelne olema, pahameelt äratama. —haglig adj.
vastumeelne, vihatud, ebapopulaarne,
—handel vägivallatarvitamine, julm kohtlemine.
—handla1 tr. vägivalda tarvitama, kehalist
vigastust põhjustama;/)^, halvasti kohtlema,
—hugg, i m. kogemata, ekslikult, —humör
halb tuju. —hushålla4 intr. halvasti
majandama, raiskama, —hushållning halb
majapidamine, raiskamine. — hällighet lahkheli, tüli.
—klä(da)2 tr. halvasti sobima; fam. mitte
istuma, det m-r dig att svära vandumine ei
sobi sulle, —klädsam adj. ebasobiv, —kredit
halb kuulsus, põlastus, —kreditera1 tr.
diskrediteerima, (kellegi) usaldust vähendama,
—kund muutm. subst, halastus. — kundsam
adj. halastav, kaastundlik, —kunda1 refl.
halastama, —känd adj. part. mitte
tunnustatud. —känna2 tr. mitte tunnustama, —leda2
tr. eksiteele viima, —ledande adj. part.
eksitav. —ljud 1. ebakõla, dissonants,
kakofoonia. 2. lahkheli, segavad asjaolud, —lyckad
adj. part. ebaõnnestunud, nurjunud,
äpardunud, halb. —lyckande —t,—n
ebaõnnestumine, nurjumine, —lyckas1 dep. ebaõnnestuma,
nurjuma, äparduma. —lynt adj. part. tusane,
pahur, rahulolematu. —lynthet —en halb
tuju, tusk, pahurus. —minna2 refl. eksima,
mitte mäletama, om jag inte missminner mig
kui ma ei eksi, kui ma õieti mäletan, —mod
julgusetus, masendatus, eneseusalduse
puudus. —modig adj. julgusetu, masendatud,
nukker, —modighet vt. —mod. —nöjd adj.
rahulolematu, tusane, pahane. —nöjdhet,
—nöje rahulolematus, meelepaha, tusk.
—proportion disproportsioon, väärnähtus.
—pryda2 tr. inetuks tegema, moonutama,
—riktad adj. part. valesuunaline, vale,
sobimatu. —riktning vale suund, eksitee, väär
vaatekoht, —räkna1 refl. valesti arvestama,
arvestuses eksima; eksima, pettuma, m. sig
på ngn kelleski pettuma, —räkning vale
arvestus; pettumus. —(s)kriven adj. part. valesti
kirjutatud. —(s)köta2 tr. (midagi) hooletusse
jätma. —(s)kötsam adj. hooletu. —(s)tämning
halb meeleolu. —(s)äga2 irr., refl. kõnes
eksima, vääratama. —(s)ämja lahkheli, tüli. —tag
eksitus, viga, begå ett m. eksima, viga
tegema, av m. eksikombel, kogemata. —ta(ga)4
refl. eksima, m. sig om vägen teelt ära
eksima, om jag inte m-r mig kui ma ei eksi.
—tanke kahtlus; umbusaldus, jag har mina
misstankar om hans ärlighet kahtlen tema
aususes. —tolka1 tr. valesti tõlgitsema, vale tähen-
dust andma, —tro 1. —n kahtlus,
umbusaldus. 2.3 tr. mitte usaldama, (milleski)
kahtlema. —troende —t kahtlus, umbusaldus.
—troendevotum umbusaldusavaldus,
—trogen adj. umbusklik, kahtlustav,
skeptiline, kahtlev, —trösta1 intr. meelt heitma,
ahastama, viimset lootust kaotama. —tröstan
ilma a. ja pl. ahastus, —tycka2 tr. ja intr.
pahaks panema, om ni inte misstycker kui te
lubate, kui te pahaks ei pane. —tyda2 tr.
vääralt tõlgitsema, halvast küljest tõlgitsema.
—tänka2 tr. kahtlustama; kahtlema. —tänklig
adj. kahtlane. —tänksam adj. kahtlustav,
umbusklik, —tänkt adj. part. kahtlane;
kahtlustatud. —unna1 tr. kadestama; halba
soovima. —unnsam adj. kade. —unnsamhet —en
kadedus, —uppfatta1 tr. valesti mõistma,
vääralt aru saama, valesti tõlgitsema,
—uppfattning arusaamatus, —visa1 tr. ja intr.
valesti näitama, ebaõiget suunda andma,
eksitama.—visande adj. part. eksitav, vale, valesti
näitav, —visning —en,—ar kõrvalekalle,
dekli-natsioon. —vuxen adj. part. moondunud,
kängujäänud (kasvus), —vårda1 tr. halvasti
hoolitsema, —växt ikaldus. —växtår
ikaldus-aasta. —öde õnnetu juhtum, äpardus,
missale [—å—] —t,—n kirikl. missaraamat.
miss|e —en,—ar fam. kass, kiisu, miisu,
missil [—il] —en,—er rakett,
mission —en,—er 1. missioon, vastutav ülesanne,
läkitus. 2. misjon, elukutse, eluülesanne.
—era1 intr. misjonärina töötama. —är [—ar]
—en,—er misjonär,
missions|anstalt misjoniasutus. —fält
misjonivä-li. —förbund misjoniselts, —ühing, —hus
palvela, palvemaja, —läkare misjon är-arst.
—resa misjonireis. —sällskap misjoniselts.
—väsen misjonitöö,
missiv [—iv] — et,= 1. saatekiri, kaaskiri. 2.
korraldus abipreestrile koguduseõpetajat
asendada. —era1 tr. korraldust tegema,
missne —n v. —t bot. soovõhk.
mist —en mer. paks udu, udusomp. —ig adj.
udune, sombune, —lur mer. udupasun, —sireen,
—signaal mer. udusignaal.
xmist a —an,—or paljas koht (näit. oraseväljal).
2mist a2 1 tr. kaotama, ilma jääma, han m-e sin
förmögenhet ta kaotas oma varanduse. —e
adv. valesti, eksikombel, ta m. eksima, gå m.
om ngt midagi kaotama, millestki ilma
jääma, ta m. om (på) vägen ära eksima, ta m. på
person isiku suhtes eksima,
mist|el —eln,—lar bot. puuvõõrik.
mister ingl. k. härra.
mistral [—3.1] —en tugev loodetuul Vahemere
rannikul.
misär [—är] 1. —en häda, viletsus, armetus, vae-
292
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
