Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Mm - mitella ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
mitella/mjölk
sus. 2. —en,—er mäng. null.
mitell|a —an,—or sidemeks kasutatav
(kolmekandiline) rätik,
mistr|a —an,—or mitra, piiskopimüts.
1mltt vt. min.
2mitt 1. —en keskkoht, keskpunkt, tsentrum. 2.
adv. keskel, vahel, keset, i stadens m. keset
linna, linna keskel, i m-en av månaden kuu
keskel e. keskpaiku, de valde en man ur sin
m. nad valisid mehe endi hulgast, m. emellan
keskel, vahel, m. emot otse vastas, m.för otse
ees, dela ngt m. itu midagi keskelt pooleks
jagama, m. i vintern südatalvel, kesktalvel,
m, igenom keskelt läbi, skratta ngn m. i
ansiktet kellelegi näkku naerma, byn ligger m.
ibland bergen küla asub mägede keskel, m.
på torget keset turuplatsi, kyssa ngn m. på
mun kedagi otse suule suudlema, m. under
striden keset võitlust, võitluse keskel, solen
stod m. över oss päike oli täpselt meie kohal,
—bena lauk e. lahk keset pealage, —el —n
trük. mittel. —(el)linje keskjoon. — (el)parti
keskosa. —erst adv. sup. keskel. —ersta adj.
sup. keskmine, —pris kaub. keskmine hind.
—punkt keskpunkt, kese. —skepp ehit.
kesklööv. —skepps adv. keset laeva, —ströms adv.
keset voolu, keset jõge. —sunds adv. keset
väina.
Mittens rike Hiina.
mix —en,—er v. —ar segu. —a1 tr., fam. segama,
m. ihop kokku segama, —trå1 intr., fam.
jändama, askeldama. —tur —en,—er mikstuur;
med. (rohu-)segu, ’tilgad’; muus. teat. register
orelil.
mjugg, i m. omaette, salaja, salamahti, skratta i
m. habemesse naerma, salaja muhelema,
mjuk adj. pehme, painduv; leebe, meeldiv;
järeleandlik, m-t bröd pehme leib, en m. röst
pehme, meeldiv hääl, m-aste tjänare van.
alandlik teener, göra ngn m.fig. kedagi pehmeks e.
tümaks tegema. —a1 tr., m. upp pehmeks
tegema; leotama, —bagge zool.
pehmekoor-lane. —bast bot. niinekiud, —delar pl., anat.
pehmed osad. —fenig adj., zool.
pehmeuime-line. —göra2 irr., tr., tehn. pehmeks tegema,
—het —en pehmus, painduvus, elastsus,
—hårig adj. pehmejuukseline,
pehmekarvali-ne. —na1 intr. pehmenema, pehmuma. —ning
—en pehmendamine, pehmitamine;
pehmenemine, pehmumine. —lod jootetina. —ost
sulatatud juust, —ryggad adj. part., fig.
nõr-galoomuline, alistuv, pugejalik, —skälig adj.
pehmekooreline, pehme koorega, —valuta
inflatsiooni tõttu ebastabiilne galuuta.
mjäk —et hellitus. — |er —ern,—ar hellik,
viletsa-ke. —ig adj. hellitatud, loid, lõtv. —ighet —en
pehmus, loidus, lõtvus.
mjäl|a —an liikuv liiv, vesine, liivane v. savine
maa.
1mjäll —et v. —en kõõm. —ig adj. kõõmane.
2mjäll adj. õrn, peen, peenike; mure, pehme, m.
hy õrn näojume, m-t kött mure, pehme liha.
—vit adj. õrnvalge.
mjält|e —en,—ar põrn. —brand vet. põrnataud,
siberi katk. —hugg piste, —sjuk adj.
raskemeelne, melanhoolne, —sjuka raskemeelsus,
melanhoolsus. —sjukdom põrnahaigus.
mjärd|e —en,—ar kai. rüsa, mõrd.
mjöd —et mõdusarv. —ört bot. angervaks.
mjöl —et jahu, siktat m. püülijahu, när musen är
mätt blir m-et beskt vanas, kui kõht on täis,
ei maitse enam toit, han har rent m. i påsen
fig. tal ei ole midagi varjata. —a11. tr. jahuga
üle riputama. II. refl. jahuseks minema, m.
ned sig jahuseks saama, —bagge zool.
jahu-mardikas. —binge jahukast, —kirst, —salv.
—dagg bot. (parasitsvamp) jahukaste,
—daggssvamp bot. jahukaste seen. —damm
jahutolm, —doft jahu lõhn; peen jahu.
—dryg|a —an,—or tungaltera, —gröt
jahupuder. —ig adj. jahune; mure. —ighet —en
jahu-sus; mur edus. —klister jahukliister. —lår
jahukast, —mat jahutoit. —nar|e —(e)n,=
mölder; veskiomanik. — narmatte teat.
kaardimäng; turakas, —on [—ån] —et,= bot.
leesikas. —röra jahukört, —sikt jahusõel.
—skiv-ling bot. harnik. —säck jahukott, falla ihop
som en m. nagu jalust rabatud kokku
langema.
mjölk —en piim, söt m. rõõsk piim, sur m. hapu
piim. —a11, tr. lüpsma. II. intr. piima andma,
—affär piimakauplus. —aktig adj. piimjas,
piimasarnane. —avsöndring piimaeritus,
pii-manõristus. —bar piimabaar. —boskap
piimakari. —feber med. piimapalavik. —flaska
piimapudel. —färgad adj. part. piimavärvi,
piimjasvalge. —glas 1. piimaklaas. 2. erik.
piimklaas, piimvalge, läbipaistmatu klaas,
—hushållning piimandus, piimamaj andus,
—ig adj. piimane, —kammare piimakamber.
—ko piima—, lüpsilehm ka fig. —kur
piimara-vi, —kuur. —kylare põll. piimajahuti. —kärl
piimanõu, —anum. —körtel piimanääre;
udar. —lik, —liknande adj. piimasarnane.
—magasin piimaäri, —maskin lüpsimasin.
—mat piimatoit. —ning —en lüpsmine; lüps.
—ningsmaskin lüpsimasin. —pulver
piimapulber. —rätt piimatoit. —saft bot. piimmahl.
—sil piimakurn. —skorv med. piimaraig,
—skvätt, —slätt piimatilk, —jääk. —socker
keem. piimasuhkur, —spann lüpsik,
piima-pang. — stockning piimapeetus. —surr|a
—an,—or piimavanker. —syra keem.
piimhape. —tand piimahammas. —tistel bot. piim-
293
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
