Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Mm - måtta ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
måtta/mär
nähtaval, niipalju kui on võimalik näha, i
lekamlig m. kehaliselt, i andlig m. vaimselt, i
så m. sel mõõdul, sel määral; selles suhtes, i
möjligaste m. niipalju kui võimalik.
2måtta1 intr. ja tr. sihtima, juhtima, seadma;
silma järgi arvestama, m. ett slag mot ngn
kedagi lüüa püüdma, han m-de noga innan han
tog sats sport ta arvestas hoolikalt kaugust
enne hoovõtmist,
tnähä [—a] —(e)t,—n v. = juhm, lollpea.
mäkl|a1 intr. ja tr. vahendama, vahetalitajaks
olema, —ar|e —(e)n,= maakler, vahendaja;
lepitaja. — ararvode kaub. vahendustasu,
kurtaaž. —eri [—1] ~(e)t,~er vahendus;
vahe-talitusfirma. —ing ~en,~ar vahetalitus;
lepitamine.
’mäkt|a1 intr. ja tr. jõudma, jaksama, suutma,
võima, jag m-ar inte (att) äta mer ma ei
jaksa enam süüa. —ig adj. vägev, võimas;
mõjuvõimas, mõjukas; suuteline; (om föda)
tugev, toitev, m-a förespråkare mõjukad
eestkostjad, vara m. ett språk keelt valdama,
han är inte m. sina känslor ta ei suuda oma
tundeid valitseda, ett m-t malmlager paks
maagilade, en m. soppa vägev supp. —ighet
~en vägevus, võimsus; geol. sügavus,
paksus.
2mäkta adv. väga, võimsalt, vägevalt, m. lärd
väga õpetatud, suurte teadmistega.
mäla2 tr., lit. jutustama, ütlema, lausuma,
sõnama.
Mälaren järv Kesk-Rootsis.
mäld —en,—er jahvatatav teravili,
mäll —en bot. malts.
mält|a 1. —an,—or linnasteks tehtav teravili. 2.1
tr. ja intr. linnaseid tegema, m-a mait vt.
eelm. —ar|e —(e)n,= linnasetegija. —eri [—i]
~(e)t,~er linnasetehas.
män [—a—] v. mänsan adv., fam. muidugi,
kindlasti, ja m. päris kindlasti, kahtlemata.
mänga2 tr., lit. segama, segi liigutama, vinet var
mängt med vatten vein oli veega segatud,
mängd —en,—er hulk, suur hulk; ohtrus, rohkus;
rahvahulk, —mass, en stor m. människor var
i rörelse suur hulk rahvast oli liikvel,
försvinna i m-en massi hulka ära kaduma, i (stor)
m. ohtrasti, väga rohkesti, höja sig över m-en
massist kõrgemale tõusma, vara utsatt för
m-ens blickar rahvahulkade e. massi silmade
ali olema.
människ|a [—ša] —an,—or v. mänsk|a — an,—or
inimene, m-ans härstamning inimese
põlvnemine,^^ känner inte en m-a här ma ei tunne
siin ühtegi inimest, jag fattig, syndig m-a
teol. ma vaene, patune inimene, det begriper
ingen m-a sellest ei saa aru ükski
ristiinimene, m-an spår och Gud rår vanas, inimene
mõtleb, Jumal juhib, han är inte mer än m-a
ta on siiski ainult inimene, jag är inte m-a till
att komma ihåg det mul ei tule see sugugi
meelde, hela hans yttre m-a var förändrad
kogu tema välimus oli muutunud, den inre
m-an hing, vaim, den gamla m-an piibl. vana
Aadam.
människo|ande(n) inimese vaim, inimhing, —apa
zool. inimahv, —barn inimlaps, inimeselaps,
—blivande —i subst, part., teol. lihakssaamine,
inimesekssaamine, —boning inimelamu,
inimese eluase, —bud inimlik seadus, —fiende
inimesevihkaja, misantroop, —fientlig adj.
inimesevaenulik, misantroopiline, —figur
inimfiguur, —kuju, —fruktan
inimesepelga-mine. —forakt inimesepõlgamine. —föraktare
n,= inimesepõlgaja. —förstånd inimmõistus,
—gestalt inimkuju; inimlik kuju. —hamn, ett
odjur i m. koletis inimese kujul.—hand
inimkäsi. —handel inimestega kauplemine,
or-jakauplemine. —hat inimesevihkamine.
—hatare inimesevihkaja. —hav inimmeri.
—hjärna inimaju. — lyärta inimsüda, —hop
rahvahulk, —kropp inimkeha, —kunskap
inimesetundmine. —kännare inimesetundja,
—kännedom inimesetundmine, —kärlek
inimesearmastus. —kött inimliha, —lik 1. —et
inimese surnukeha. 2. adj. inimesesarnane,
—liknande adj. part. inimeselik,
inimesetaoline. —liv inimelu, —makt inimese võim.
—massa inimmass, rahvahulk, —material
inimmaterjal.—natur inimloomus, -offer
inimohver. —ras inimtõug, —röst inimhääl, —själ
inimhing, i m-ens djup inimhinge sügavuses,
—skygg adj. inimesepelglik. —släkte
inimsugu, inimkond; põlvkond, —son piibl.
ini-mesepoeg. —ström inimvool. —varelse
inimolend. —vänlig adj. inimesesõbralik.
—värde inimväärsus, inimeseväärsus. —värdig
adj. inimväärne, inimeseväärne. —ålder
inimiga, inimpõlv, generatsioon. —ätar|e
—(e)n,= inimesesööja. —öde inimsaatus.
—öra inimkõrv.
mänsklig adj. inimlik, den m-a naturen
inimloomus, de m-a rättigheterna inimõigused, en
m. varelse inimolend, det är m-t att fela
eksida on inimlik, m-t att döma inimlikult
otsustades, göra allt som står i m. makt för att
hjälpa tegema kõik, mis on inimese
võimuses, om ngt m-t skulle hända mig kui ma
peaksin surema, en m. behandling inimlik
kohtlemine, —göra2 irr., tr. inimestama,
inimese kuju ja omandusi omistama, —het —en
1. inimesesõbralikkus, inimlikkus,
humaansus. 2. inimsugu, inimkond, hela m-en kogu
inimkond.
mär —en,—er meer.
306
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
