Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Mm - märg ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
märg/mät
märg [—rj] —en üdi; aju; säsi, genom m. och ben
lihast ja luust läbi, utan m. jõuetu, nõrk, loid,
lõtv. —artad adj. part. üdijas, üditaoline.
—ben üdine kont. —full adj. üdine, üdikas;
jõuline, energiline, —lös adj. jõuetu, nõrk,
ilmetu. —pipa üdine kont. —stråle bot. säsikiir.
—ärt(a) üdihernes. —ig adj. üdine.
märgel [—rj—] —n põll., geol. mergel, savikas
lubjakivi, —grav, —grop mergliauk.
märisk adj. määrimaa.
märk I a2 tr. (sätta märke på) märkima,
tähistama, märgistama; (lägga märke till) tähele
panema, märkama, aru saama, tajuma, m-t av
ålder vanaduse tunnustega, jag m-te det
genast ma märkasin seda kohe, m. väil pane
tähele! pea meelesUjag har, väl att m-a, inte
sett det själv ma pole, tõsi küll, seda ise
näinud; rõhut. abis.: m-a av, för, ut ära
märkima. —bar adj. märgatav; nähtav, tuntav;
selge, silmanähtav, —bläck märktint. —|e
—et,—en 1. märk, tähis, tunnus, tunnusmärk.
2. (avtryck) jälg, jäljend. 3. (fabriksmärke)
märk, märgis, mark. 4. bot. emakasuue. 5.
enne (—nde), gamla m-en slår inte fel vanad
märgid ei peta, lägga m-e till ngt midagi
tähele panema, XYZ är ett välkänt m-e XYZ on
hästi tuntud mark. —esdag tähtpäev.
—es-man lipukandja, juht. —garn märklõng,
märkniit. —hammare mets. templihaamer,
—kirves, —järn erik. märkraud. —lapp
märgis, nimesedel. —lig adj. märkimis-,
tähelepanuväärne, tähtis; imelik, ebaharilik, —ning
—en,—ar märkimine, tähistamine,
märgistamine. —ningshammare mets. templihaamer.
—rulla mer. lastikiri, lasti nimestik, —tråd
märkniit. —värdig adj. märkimisväärne;
omapärane, isesugune; imelik, iseäralik,
—värdighet —en,—er märkimisväärsus;
omapärasus, kummalisus, iseäralikkus, —yxa
mets. templikirves.
’mari
2märl
l a — an,—or zool. kilpvähiline.
1. —an,—or mer. kramp (uksel jne.);
(hyska) aas, öös. 2.1 tr. paeltega v.
rõngaste-ga kinnitama, —ing — en,—ar mer. õhuke
köis; purjeniit. —spik mer. malspiik.
märr —en,—ar mära
märs —en,—ar mer. marss, mastikorv. —brass
mer. prass marsspurje jaoks, —fall mer.
marssraa tõsteköis. —ruta mer. marsiauk.
—rå mer. marssraa. —segel mer. marss-seil,
marsspuri. —stång mer. marssteng.
Märta Maret
mäsk —en meski, —a1 tr. meskit tegema, meskit
segama, —kar meskitõrs. —panna
meskika-tel.
mäss —en,—ar mer. ja sõj. söögiruum, —saal;
ohvitseride laud.
mäss|a —an,—or 1. teol. missa, katoliku
jumalateenistus; sellega seotud muusika. 2. kaub.
(marknad) mess, suur laat; gå i m-an
kirikusse minema missat kuulama. —a1 intr.
missat lugema, —bok missaraamat, missaal.
—dräkt, —hake, —kläder missarüü. —fall
jumalateenistuse ärajäämine, —skjorta
koo-rirüü.
mässing —en messing, valgevask, i bara m-en
fam. täiesti alasti,
mässings|bleck messingplekk, —bruk
messingi-tehas. —gul adj. messingkollane. —horn,
—instrument muus. puhkpill.—kvartett
puhk-pillikvartett. —musik puhkpillimuusika,
—orkester puhkpilliorkester, —tråd messingtraat.
mässling —en med. leetrid,
mästar|e —(e)n,= meister, han är en m-e i
simning ta ön meister ujumises, ingen födes m-e
keegi pole meister sündides, harjutamine teeb
meistriks, svensk m-e i höjdhopp rootsi
meister kõrgushüppes, svära på m-ens ord pimesi
mingisuguse autoriteedi sõnu uskuma, —brev
meistritunnistus. —grad meistrijärk, —kraad,
—hand meistrikäsi. —inn|a —an,—or
nais-meister. —klass meistriklass, —märke sport
meistrimärk,
mäster|brev meistritunnistus. —katt saabastega
kass. —kock ülemkokk, —kupp meistritemp.
—lig adj. meisterlik, —ligen v. —ligt adv.
meisterlikult. —lots ülemloots. —man van.
timukas. —prov meistritöö. —skap —et,= 1.
meisterlikkus, osavus. 2. meistritiitel, meistriks
olek; meistrivõistlused. —skapstävlan,
—skapstävling meistrivõistlused, —skytt
meisterkütt. —stycke meistriteos, meistritöö,
—sångare aj. meistersinger (keskaegna saksa
laulik-käsitööline). —tjuv meistervaras,
suurvaras. —verk meistriteos.
mästra1 tr. märkusi tegema, pedantselt
kritiseerima, arvustama,
mät muutm. subst., jur. arest, aresti alla panek;
konfiskeerimine, ta(ga) i m. aresti alla
panema, konfiskeerima. —a2 I. tr. mõõtma, m.
med ögat silmaga mõõtma, m. efter
ögonmått silmamõõdu järgi mõõtma, de mätte
varandra med ögonen fig. nad mõõtsid
teineteist pilkudega, rummet mäter 4 meter i
längd tuba ön 4 meetrit pikk, m. ngn
skäppan full kellelegi täie mõõduga mõõtma, m.
sina krafter oma jõuda katsuma. II. refl.,
kunna m. sig med ngn kellegagi võrduma,
kellegagi võrdne olema, —ar|e —(e)n,= ka
tehn. mõõtja; mõõduriist; zool. vaksik.
—band mõõdulint, —bar adj. mõõdetav, —tal
mat. mõõtarv. —glas mõõteklaas.
—instrument mõõteriist, —lina mõõtenöör. —linjal
mõõtejoonlaud. —ning —en,—ar mõõtmine.
307
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
