Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Nn - nattín ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
nattin/necessär
öö-, —linne öösärk, —logi öömaja, —läger
magamisase; van. öömaja, —man van.
nülgija; kurjategija. — mangling fam. öösised
läbirääkimised, —marsch soj. öine rännak,
—mössa van. öömüts, prat i n-n fam.
mõttetusi rääkima, —ro öörahu, —röck öökuub,
hommikukuub. —ruckel, —sudd öine
pummeldamine. —sida 1. på n-n öösi, vastu ööd.
2. varjukülg, pahem külg. — skatt|a —an,—or
bot. maavits. —skift öine vahetus, —skjorta
öösärk. —skärr|a — an,—or zool. öösorr,
—sköterska valveõde, —slända zool.
puruvana. —stånden adj. part. üle öö seisnud.
—sud-dare öine pummeldaja, —svir, — svirande öine
pummeldamine, —uggla zool. öökull \fig.
inimene, kes armastab hilja öösi üleval olla.
—vak —et öine üleval olemine; öine
pummeldamine. —vaka 1. hålla n. öösi üleval olema.
2. zool., dial. laulurästas; männileevike,
—vakt öövaht; öövalve, —vard — en,—er
armulaud, (püha) õhtusöömaaeg. —vardsbarn
leerilaps, konfirmand. —vardsbröd
armulaualeib, oblaat. —vardsgång armulaual
käimine, armulauale võtmine. —vardskalk
armulauakarikas. —vardsgäst armulauline.
—vardsundervisning leer, leeriõpetus, —viol
bot. kaheleheline käokeel, —väktare van.
tulevalvur. —övning 1. sõj. öine harjutus. 2.
nalj. öine pummeldamine,
nattiné —n,—er öine kabaree, öine etendus,
natur — en,—er 1. loomus, iseloom, laad,
kalduvus, loom (—mu); loomulikkus. 2. ilma pl.
loodus, natuur, maailm, —alster
loodussaadus. —anlag kaasasündinud änne. —barn
looduslaps. —begåvning kaasasündinud
andekus. —behov loomulik tarvidus, förrätta
sina n. oma loomulikke tarbeid õiendama,
—beskaffenhet maastikuline olukord,
—bestämd adj. part. looduse poolt määratud,
—beskrivning looduskirjeldus. —enlig adj.
loomulik, loomupärane, loodusega
kooskõlas. —entusiasm loodusearmastus, —fenomen
loodusnähtus, —folk loodusrahvas,
—forskare looduseuurija. —företeelse loodusnähtus,
—förhållanden looduslik olukord, —gas
looduslik gaas. —hinder looduslik takistus,
—historia looduslugu, —instinkt loomusund,
—kraft loodusjõud, —kunnighet
loodusteadus, loodusõpetus, —kunskap, —kännedom
loodusetundmine. —lag loodusseadus, —lig
adj. loomulik. —lighet —en loomulikkus,
loo-mupärasus. —ligtvis adv. loomulikult,
muidugi, mõistagi, endastmõistetavalt, —lyrik
looduslüürika. —lära looduslugu, loodusõpetus,
—makt loodusjõud; loodusvaim. —minne,
—minnesmärke looduslik mälestusmärk,
—människa loodusinimene, —laps. —nödvän-
dighet absoluutne vajalikkus, paratamatus,
—park pargisarnane loodusala. —poesi
loodusluule. —produkt loodussaadus, —rätt
erik. loodusõigus, loomulik õigus, —siden
loomulik siid. —sinne loodusmeel. —skatt
loodusvara, —skildring looduskirjeldus.
—skydd looduskaitse, —sten looduskivi.
—smör lehma-, koorevõi, loomulik või.
—stridig adj. loomuvastane, ebaloomulik,
—svärmare loodusearmastaja, —tillstånd looduslik
seisukord e. seisund, —trogen adj.
loomutruu. —trohet loomutruudus, —uppfattning
loodusekäsitus. —vetar|e — (e)n,= fam.
loodusteadlane. —vetenskap loodusteadus,
—vetenskapsman looduseuurija,
loodusteadlane. —vidrig adj. loomuvastane,
ebaloomulik. —vän, —älskare loodusesõber,
—armastaja. —äng looduslik heinamaa,
natura subst., in n. natuuras, loodussaadustes,
—avlöning naturaaltasu, —betalning
natu-raalpalk. —hushållning naturaalmajandus,
—stipendium stipendium natuuras,
natural|historia van. looduslugu, loodusõpetus.
—ia pl. loomulikud tarvidused. —ier pl.
loo-dusesemed. —isera1 tr. naturaliseerima,
välismaalasele kodanikuõigusi andma. — ism~en
naturalism, —ist ~en,~er naturalist,
naturlis-mi pooldaja. —istisk adj. naturalistlik,
naturell 1. —en,—er loomus, meelelaad, iseloom.
2. adj. loomuliku värviga,
naturis|m ~en alastiolek. —t ~en,~er alastioleku
harrastaja.
nauti|k [—ik] ~en nautika, merendus. —ker
~n,= laevanduse eriteadlane. —sk adj.
nauti-line, merenduslik, laevasõidusse puutuv,
nav —et v. —en,—ar tehn. rumm (—u). —borr
oherdi, —ar|e —(e)n,= v. navrar oherdi,
navel vt. navle.
naver —n bot. põldvaher.
navig|abel adj., mer. laevatatav, laevasõiduks
kõlblik. —ation ~en navigatsioon, laevasõit.
- ationsskola merekool. —atör [—ör]
~(e)n,~er navigeerija, väljaõppinud
meremees. —era1 tr. ja intr. (laeva) juhtima,
navi-geerima. —erbar adj. laevatatav. —ering ~en
(laeva) juhtimine.
navl|a1 tr. naba siduma (vastsündinul). —|e
—en,—ar v. nav|el —eln,—lar naba. —
navel|-binda nabaside. —broek v. —bråck nabasong.
—grop nabaauk. —sträng nabanöör, —väät.
—svin zool. nabasiga. —sår med.
nabahaa-vand. —trakten anat. nabapiirkond.
nazism [—sism] —en natsism, rahvussotsialism,
nebulös|a [—6—] —an,—or astr. udukogu.
nebulös [—os] adj. udune; ebaselge; raskesti
taibatav.
necessär [—ar] —en,—er nessessäär, tasku tuale-
312
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
