- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
321

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Nn - Nya Syd-Wales ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

Nya Syd-Wales/nå

valitud, uus. —vinning uus saavutus, —välja2
irr., tr. uuesti valima, —värdering
ümberhindamine. —värpt adj. part., n-a ägg värsked
munad. — zeeländar|e —(e)n,=
uusmeremaalane. —år uusaasta.
Nya Syd-Wales Uus-Lõuna-Wales.
Nya Zeeland Uus-Meremaa.
Ny|karleby [—å—] Uusikaarlepyy. —land
Uusimaa. —slott [—å—] Savonlinna. —stad
Uusikaupunki.

nyans [—år|s v. —åns] nüanss, varjund, —era1 tr.
nüansseerima, varjundama. —ering —en,—ar
nüansseerimine, varjundamine. —rik adj.
nüansirikas.

nyck —en,—er tuju, kapriis, —full adj. tujukas,

kapriisne, —fullhet tujukus, kapriissus.
nyck|el —eln,—lar võti. ~ax võtmekeel. ~ben
anat. rangluu. ~blomster bot. kuradikäpp,
juudakäpp. ~harpa muus. teat. kannel. ~hål
võtmeauk. ~knippa võtmekimp. ~ord võti,
lahendussõna. ~piga zool. lepatriinu,
^position fig. võtmepositsioon. ~ring
võtmerõn-gas. ~roman romaan, mille tegelastel on
elavad eeskujud, ^ställning võtmepositsioon.
~ämne võtmeraud.
nyhets | blad uudisleht, —förmedling uudiste
vahendus, —hungrig adj. uudishimulik. —
lys-ten adj., vt. eelm. —makar|e — (e)n,=
uuendaja, uuenduste taotleja, —makeri ~(e)t,~er
uuendamiskirg, —maania, —organ uudisleht,
—sändning uudiste saade.
nying —en,—ar lõkketuli.
nykter adj. kaine, karske; tühi (kõhu kohta), på
n. kaluv kaines olekus\fig. tühja kõhuga, vid
n. eftertanke kainel järelemõtlemisel, kainel
järelekaalumisel, —äst [—å—] —en,—er
nalj. marukarsklane, —dansare vastsündinud
vasikas, —het —en karskus, mõõdukus,
kainus. —ism —en karskusliikumine, —ist [—i—]
—en,—er karsklane,
nykterhets|agitator karkustegelane. —förbund
karskusselts, —ivrare karkustegelane. —löfte,
avlägga n. karskust tõotama, —predikant
karskusejutlustaja. —sällskap karskusselts,
—verksamhet karkustöö. —vän
karskusesõ-ber, karksusliikumise sõber.
nyktra1 intr., n. till kainenema, kainestuma.
nylon [—ån] —et v. —en nailon, —blus nailon-

pluus. —strumpor pl. nailonsukad.
nymf —en,—er müt. nümf; fam. tänavatüdruk.
—omani [—i] —(e)n med. nümfomaania,
haiguslik sugukihu, mehehullustus.
nynna v. nunna1 tr. ja intr. ümisema, tasakesi
laulma.

nyp —et,= näpistus, ge ngn ett n. kedagi
näpistama. —|à 1. —an,—or fam. näpp, näpud;
näputäis, en n-a salt näputäis soola; fig. natuke

kriitikat, en n-a frisk luft veidi värsket õhku.
2.4 tr. näpistama; fam. näppama; tüssama,
petma, tjuven nöp väskan och stack varas
näppas portfelli ja tegi sääred, n-a ngn på
pengar kelleltki raha välja petma, —as4 dep.
näpistama, —tång näpitstangid.
nypon [—ån] — et,= kibuvitsamari;
kibuvitsapõõsas. —blomma kibuvitsaõis.
—buske kibuvitsapõõsas. —soppa
kibuvitsani arjasupp.

nys muutm. subst., få n. om ngt haisu ninasse

saama, midagi teada saama.
nys|a4 intr. aevastama, det nös jag på see on
kaljukindel, i ett n-ande ühe sõõmuga, ühe
hooga, n-a till korraks aevastama, —anfall
ae-vastushoog. —medel aevasti, aevastama ajav
vahend, —ning ~en,~ar aevastamine. —rot
bot. seatubakas, kibrirohi.
nyss adv. äsja, hiljuti. —bemälde v. —bemälte
äsja mainitud e. nimetatud, —berörda,
—nämnd vt. eelm.
nystagmus (en) med. nüstagm (silmamunade

kramplik värisemine ja tõmblemine).
nyst|a1 tr. kerima, n-a i väg fam. minema
panema, n-a ur sig fam. vuristama, leierdama,
vatrama. —an ~et,= kera. —fot haspel,
viip-sik, kerilaud. —vinda vt. —fot.
nyter adj., fam. rõõmus, rõõmsameelne,
heatujuline.

nytt|a 1. —an kasu, dra n-a av ngt millestki kasu
saama, midagi ära kasutama, göra n-a
kasulik olema. 2.1 impers. kasulik olema, det n-ar
inte see ei too mingit kasu, ei tasu vaeva. —ig
adj. kasulik, kasutoov, tulus. —iggöra2 irr.,
tr. ja refl. ära kasutama, n. sig ngt midagi ära
kasutama. —ighet ~en,~er kasulikkus, —ja1
tr. kasutama, tarvitama, rakendama.
—jan-derätt ~en jur. kasutamisõigus, med full n.
täie kasutamisõigusega, —oföremål tarbeese.
—ogods tarbeasjad, —kaup. —okonst
tarbekunst. —ovara tarbekaup, —ese.
nyårs|afton vana-aastaõhtu. —dag uusaasta,
nääripäev. —hälsning tervitus uue aasta
puhul, —revy revüü, mille esietendus on 1.
jaan. —vaka üleval olek uusaasta ööl. —visit
uusaastavisiit.—önskan uue aasta õnnesoov.
*nå inter j. noh! hästi!, n. än sen no mis siis!
—vält—äi] hea küll, n., gör som du vill då!
hea küll, tee nagu tahad!
2nå3 tr. ja intr. jõudma, pääsema, saavutama,
ulatuma, küündima, n. målet eesmärki
saa-vutma, eesmärgile jõudma, n. ngn med ett
brev kirja kaudu kellegagi ühendusse
astuma, n. ngn upp till axeln kellelegi õlani
ulatuma, ingening n-dde allmänheten mitte
midagi ei pääsenud avalikkuse ette, n.fram
kuhugi välja jõudma; ulatuma millenigi, n. in i

321

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0353.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free