Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Nn - nässla ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
nässla/nöd
ma ei hakka kellegi pilli järgi tantsima, dra
vid n-an ninapidi vedama, tala i n-an läbi
nina rääkima, inisema, ha fin n-a för ngt
millegi jaoks hea nina olema (kellelgi), mitt för
n-an på ngn kellegi nina ali. —ben anat.
ninaluu. —blod med. ninaverejooks. —blödning
vt. eelm., han fick n. ta nina hakkas verd
jooksma. —borr(e) ninasõõre. — bränn | a
—an,—or fam., han fick sig en ordentlig n. ta
sai tubli peapesu, ta sai nina peale, —duk
tasku-, ninarätik. —gång anat. ninakäik.
—håla anat. ninaõõs, —koobas, —knäpp
ninanips, vt. ka —bränna, —ljud ninahäälik,
na-saal. —pärla fam. ninakas e. ninatark tüdruk,
—rot ninajuur. —spets, —tipp ninaots, —ton
ninahääl. —täppa —n kuiv nohu, han har n.
tema nina on kinni, —vinge anat. ninatiib.
—vis adj. ninatark, ninakas, —vishet ~en,~er
ninatarkus, ninakus.
nässl|a —en,—or nõges.
nässel|djur zool. nõgesloomad. —feber med.
nõ-geselööve, —tõbi. —kål keed. nõgesesupp.
—tråd nõgesekiud. —utslag nõgeselööve.
—växter pl. nõgeselised.
’näst —et,= piste. —a1’2 tr. traageldama.
2näst sup. adv.; vrd. nära kõige lähemal, den n.
bästa parima järgmine, den n. sista
eelviimane, n. intill kohe v. otse kõrval, jag kom n.
efter honom ma tulin kohe tema järel,
näst|a 1. sup. adj. järgmine, tulev, n-a år
järgmisel aastal, n-a man järgmine mees, n-a gång
järgmine kord. —följande adj. part. järgmine,
lähem, tulev, —föregående adj. part. eelmine,
möödunud, —gårds adv. üleaia. —gårdsväg
lühike tee. —instundande, —kommande adj.
part. järgmine, —lidén adj. part. minev,
viimane, möödunud, —påföljande adj. part.
järgmine, järgnev. 2. —an ligimene, du skall
älska din n-a såsom dig själv piibl. sa pead
oma ligimest armastama nagu isennast.
nästan adv. peaaegu, n. utan undantag peaaegu
eranditult e. ilma erandita,
näste —t,—n pesa, ett otäckt n. fig. mülgas,
ur-gas, pesa.
nästla1 refl., n. sig in ennast sisse poetama,
nät —et,= vörk; fig. püünis, lõks, lägga ut n.
võrke sisse laskma, söka fånga ngn i sina n.fig.
kedagi võrku ajada püüdma, kedagi õnge
võtta püüdma, —ansluten adj. part., ei.
elektrivõrguga ühendatud, —bindning
võrgukudumine. —fiske kal. võrgupüük. —hinna anat.
võrkkest, —hinneinflammation med.
võrkkes-tapõletik. —kasse vörkkott, kärss, kess.
—måge zool. võrkmagu, võrkmik. —maska
võrgusilm. —spänning el. võrgupinge.
—sänke võrgukivi. —verk võrgustik, —vinge zool.
võrktiivaline putukas. —ådrig adj. võrkjas,
võrgutaoline.
nätt adj. ja adv. kena, ilus, meeldiv, armas;
napp, kokkuhoidlik; kenasti, ilusasti; napilt,
n. vikt napp kaal, n. i maten närb, n. och jämt
vaevalt, hädavaevalt, —vaevu, —opp v. —upp
just, täpselt, —het —en kenadus, nägusus,
armsus,
nättelduk teat. musliinriie.
nätting —en,—ar zool. silm (-u), sutt.
näv|a —an,—or bot. kurereha,
näv|e —en,—ar rusikas, käsi, knyta n-en kätt
rusikasse tõmbama, en n-e mjöl peo-, käputäis
jahu, spotta i n-arna pihku sülitama, hålla
ngt i n-en midagi peos hoidma, —kamp
rusikavõitlus, poks. —kämpe rusikavõitleja,
poksija, —rätt rusikaõigus. —tais adv. terved
käputäied, —vis adv., vt. eelm.
näver —n, nävrar toht. —kont märss. —lur
karjapasun. —sko viisk,
nöd —en häda, hädaoht; puudus, vaesus,
viletsus, vara i n. hädas v. hädaohus olema, n-en
har ingen lag häda ei tunne piiri, häda ajab
härja kaevu, häda ei anna häbeneda, i n-en
prövas vännen hädas abimees ikka abimees,
om n-en kräver kui häda sunnib, lida n.
puudust kannatama, det går ingen n. på honom
temal pole midagi häda, med knapp n.
hädavaevalt, vaevu, suuri vaevu, vara av n-en
vajalik e. tarvilik olema, till n-s hädapärast,
häda korral, —ankare hädaankur,
tagava-raankur. —anrop hädasignaal, SOS. —bedd
adj. part., vara n. end paluda laskma,
—bjuden adj. part., vt. eelm. —broms hädapidur.
—bröd näljaleib, leib, mis nälja-aastatel
küpsetati puukoore jahust. —d adj. part.
suu-nitud. —dop hädaristimine, hädaristsed.
—fall, i n. häda korral, tarbe korral,
—fallsutväg hädaabinõu, —vahend, —fallsåtgärd vt.
eelm. — flagg(a) mer. hädalipp, —förband
hä-daside, ajutine side. —ga1 tr. sundima, —gas1
dep. pidama, sunnitud olema, —hamn
häda-sadam. —hjälp hädaabi, —hjälpsarbete
hä-daabitöö. —ig adj. vajalik, tarvilik, nõutav;
fam. oma loomulikke tarbeid õiendada
tahtev. —landning hädamaandumine, —lidande
adj. part. puudust kannatav, hädas olev,
kehv, vaene, —läge täbar v. kriitiline olukord,
hädaseisukord, kitsikus, —lögn hädavale,
—lösning ajutine lahendus, —mast mer.
häda-mast. —mynt hädaraha. —rop hädahüüe,
—kisa. —saka1 tr. sundima. —sakas1 dep.
sunnitud olema. —sakad adj. part. sunnitud,
—signal hädasignaal, —skott hädapauk.
—skri(k) hädakisa, —slakt hädatapmine.
—ställd adj. part. hädas olev, abi vajav,
kannatav. —tid hädaaeg. —torft [—å—] —en
vajadus, tarvidus, —torftig adj. hädavajalik, hä-
324
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
