Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Pp - pennalism ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
pennalism/per
ritaja.
pennalism [—i—] —en (kamratförtryck)
aasimine, noorte kulul naljategemine, noorte
nöö-kamine vanemate kaaslaste poolt,
penni —n,= penn (Soome mündiühik).
penning —en,—ar 1. sing. münt, rahatükk; van.
medal, auraha; rahasumma, en ringa p.
väike summa. 2. pl. raha, sularaha; vrd. peng 2.
—adel raha-aadel, rikkad
kaupmeheperekon-nad. —affär rahaline tehing, —angelägenhet
rahaasi, —aristokrat rahaaristokraat. —begär
rahaahnus, —bekymmer rahamure, —belopp
rahasumma, —belöning rahaline tasu.
—bidrag rahaline toetus, —brev rahakiri. —brist
rahapuudus, —böter pl. rahatrahv, —fråga
rahaküsimus, —förlägenhet rahakitsikus,
ainelised raskused, —förråd rahatagavara.
—försträckning laen (sularahas),
—försämring rahaväärtuse langus, —försändelse
rahasaadetis. —gräs bot. põld-litterhein. —gåva
rahaline kingitus, —hjälp rahaline abi.
—hunger rahanälg. —hushållning
rahamajandus. —inrättning rahaasutus, —insamling
rahaline korjandus, —knapphet rahanappus,
—knipa rahakitsikus. —kurs rahakurss,
—lotteri rahaline loterii. —lysten adj.
rahahimuli-ne. —lystnad rahahimu, —man rahamees;
kapitalist, —marknad maj. rahaturg,
—matador rahajõmm, —medel pl. rahalised
vahendid. —pung rahakott, hålla hårt om p-en kitsi
olema, —påse vt. eelm. —remissa
rahasaadetis. —stark adj. rahakas, —straff rahatrahv,
—ställning majanduslik v. rahaline seisund,
—transaktion rahaline tehing, —välde
pluto-kraatia, rikaste võim. —värde rahaväärtus.
—världen finantsmaailm. —väsen rahandus,
—ört bot., vt. —gräs.
penny —n, pence Inglise penn (mündiühik).
pensé [par|se] —n,—er bot. aedkannike,
võõrasema.
penséer pl., fam., nalj. mõtted, mõtisklused, sitta
i djupa p. sügavais mõtteis istuma,
pens|el —eln,—lar pintsel. ~drag pintslitõmme.
~formad adj. part., ~formig adj.
pintslikuju-line. ~föring pintslikäsitlus. ~låda
pintsli-kast. ~skaft pintslivars. —la1 tr.
pintseldama.
pension [par|šõn] —en,—er 1. pension. 2. pansion,
—at [—åt] — et,= pansion. —atsgäst
pansio-när, kostiline. —atsinnehavare
pansionipida-ja. —era1 tr. pensioneerima, pensioni andma,
—erad adj. part. pensiöneeritud, pensionil
olev. —är [—är] —en,—er pensionär;
pansio-när.
pensions I anstalt pensioniasutus, pensionikassa.
—ansökan avaldus pensioni saamiseks,
—avdrag, —avgift pensionimaks. —berättigad
adj. part. pensioniõiguslik, —bestämmelser
pl. pensionimäärused. —bok pensioniraamat.
—brev pensionitunnistus, —flicka
pansio-nitüdruk, koolitüdruk, —fond pensionifond,
—föreståndare pansioni juhataja,
—inrättning, —kassa pansionikassa. —kamrat
pan-sionikaaslane. —mässig adj. pensioniealine,
—nämnd pensionikomisjon, —pris
pansioni-raha, —maks. —rätt pensioniõigus.
—sakkunnig asjatundja pensioniküsimustes.
—styrelse pensionivalitsus. —tagare pensionisaaja,
pensionär, —tillägg pensionilisa, —ålder
pen-sionivanus.
pens|um = v. —umet,—a v. = ülesanne, määratud
osa; teadmised, teadmiste määr.
pentateuk [—évk] —en viis Moosese raamatut,
pentateuh.
pentry [péntri] —t,—n v. penteri [—i] — (e)t,—er
laevasahver; laevaköök; keedunurk.
penultim|a [—ü—] = v. —an,—or keel. eelviimane
silp.
^eon [—ån] —en,—er keel. peoon, neljasilbiline
värsijalg.
2peon [—ån] —en,—er päevatööline Ladina-
Ameerikas.
pepitarutig [—it—] musta-valgeruuduline.
peppar —n pipar, dra ditp-n växer käi sinna, kus
pipar kasvab, nu går det åt p-n nüüd läheb
hullusti, p.p. v. p. och salt! öeldakse siis, kui
soovitakse, et mainitu suhtes ei sünniks
midagi paha, p. och salt väikesemustriline
kostüümiriie. —brun adj., p-a ögon
pipar-pruunid silmad, —dosa pipratoos. —kaka
piparkook. —kaksdeg piparkoogitainas.
—korn pipratera. —kvarn pipraveski.
—mynta piparmünt, —myntskaramell
piparmündi-kompvek. —rot bot. mäda—, mäerõigas.
—rotskött keed. supiliha
mädarõikakastme-ga. —rotssäs mädarõikakaste (—stme).
—ströare, —strödosa pipratoos augukestega
kaanes, —träd piprapõõsas.
pepparling —en,—ar bot. piparriisikas.
peppr|a1 tr. pipardama. —ad adj. part. 1.
pipardatud. 2. terav, en p. inlaga terav märgukiri.
3. (liiga) kallis, en p. räkning ’soolane’ arve.
—ig adj. pipardatud, piprataoline; sapine,
mõru.
per prep. (millegi) kaudu, läbi, eest, p. post
postiga, p. telefon telefoni kaudu, tio kronor p.
dag kümme krooni päevas, tre kronor p.
styck kolm krooni tükk, p. år aasta kohta, p.
kontant kaub. sularaha eest, p. capita isiku
kohta. —ception —en,—er pertseptsioon, taju.
—du [—dy] muutm. pred. adj. roidunud,
’läbi’. —emptorisk [—tõ—] adj., jur. lõplik.
—enn [—énn] 1. —en,—er mitmeaastane taim.
2. adj. püsiv, püsi—, mitmeaastane, —fekt 1.
357
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
