Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Pp - plump ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
plump/plöja
plump 1. —en,—ar tindiplekk; fig. eksimus,
rumalus. 2. adj. toores, jäme, tahumatu,
mühaklik. —a1 intr. tindiplekke tegema; fig.
lollust tegema, —het —en toorus, jämedus,
tahumatus, mühaklikkus. —ig adj. tindiga
määritud, —papper kuivatuspaber,
plumpudding keed. ’ploomipuding’ (teat. inglise
rahvustoit).
plums 1. —et,—ar sulpsatus. 2. interj. ja adv.
plärtsti! sulpsti!, —a1 intr. plartsatama,
sulp-satama; (lumes) kahlama, sumama.
plundr|a1 tr. riisuma, röövima, rüüstama,
laasta-ma; erik. laengut eemaldama (tulirelvast),
p-ajulgranen jõulupuu otsast ehteid ära
võtma. —ar|e —(e)n,= riisuja, röövija, rüüstaja,
laastaja. —ing ~en,~ar riisumine, röövimine,
rüüstamine, laastamine. —ingslust,
—ings-lystnad rüüstamishimu. —ingståg rüüsteretk,
röövretk.
plunt|a —an,—or fam. pudel, napsipudel.
plural keel. 1. v. pluralis —en,—er pluural, mitmus.
2. adj. mitmuslik, mitmuse, —itet [—ét]
—en,—er enamus, enamik. —itetsbeslut
enamuse otsus, plurale taritum ainult mitmuses
kasutatav sõna.
pluring —en,—ar fam. raha.
plurr —et fam. vesi, ramla i p-et vette kukkuma.
—a1 intr. vette kukkuma.
pius [—uss] 1. —et,= pluss, plussmärk; lisa,
ülejääk. 2. prep. adv. pluss, —grad kraad üle
nulli, —konto plusskonto, —tecken
plussmärk.
plusfors [—å—] pl. golfipüksid.
pluskvamperfekt —et,—er v.
pluskvam-perfekt|um=, -er keel. enneminevik,
pluskvamperfekt,
plussig adj. pundunud, tursunud, paisunud.
plut|a1 intr. suud prunti ajama, —ig adj. tusane,
pahur, mossis,
pluton [—ön] —en,—er sõj. rühm. —chef
rühmaülem. —svis adv. ja adj. rühmiti, rühmade
kaupa.
plutt —en,—ar fam. väikemees, väike inimene.
—ig adj. väike, hädine,
plutt|er —ret vulin, pragin. —ra1 intr. vulisema,
pragisema.
plym —en,—er 1. jaanalinnusulg; kübarasulg,
suletutt. 2. fam. pea, vimsig ip-en peast
segane. —asch [—aš] —en,—er suletuttidest
kaunistus. —ascherad adj. part. suletutiga
kaunistatud. —havre bot. türgi kaer. —å [—å—]
—n,—er diivanipadi.
plys|a1 tr. (villa) kohestama. —maskin tehn.
kohestusmasin, hunt.
plysch —en,—er plüüš. —erad adj. part. plüüsiga
vooderdatud,
plywood [—åjvodd] —en ingl. k. liik vineeri.
plåg|a1 —an,—or piin, vaev, valu; nuhtlus, häda,
mure. 2.1 tr. piinama, vaevama, —ar|e
—(e)n,= piinaja, vaevaja. —fri adj. valuta,
—sam adj. piina—, valurikas,
plågo|ande piinaja, vaevaja. —bädd raske tõve-
voodi. —läger vt. eelm. —ris vits, nuhtlus,
plån —et,= plaat; märkmikuleht; süütepind
(tikukarbil). —a1 tr., erik. süütepinnaga
varustama, —bok rahakott, rahatasku,
—boksficka tasku rahakoti jaoks,
plåst|er —ret,= plaaster, lägga p-er på såret fig.
valu leevendama, lohutama, vara som vita
p-retfig. iseloomuta, ebahuvitav olema. ~lapp
plaastritükk. —ra1 intr. plaastrit peale
panema, plaasterdama; hoolitsema; askeldama,
vad sitter du och p-r med? millega sa siin
askeldad, p. med sin hälsa oma tervise eest
liialt hoolitsema,
plåt —en,—ar 1. plaat, tahvel, bakp.
küpsetus-plaat. 2. fotoplaat, negatiiv. 3. zool. sarvkate,
sarvkiht. 4. aj. vaskraha. —badkar
plekk-vann. —bekläda2 tr. plekiga üle lööma,
—kamin plekk—, raudahi, —kärl plekknõu.
—lägga2 irr., tr., p. ett tak katust plekiga katma,
—sax plekikäärid. —slagar|e —(e)n,=
plekksepp, katelsepp. —slageri [—i] —(e)t,—er
plekksepatöökoda; plekksepatöö. —tak
plekk-katus. —ugn erik. soojendus ahi (pleki
soojendamiseks enne valtsimist). —a1 tr. 1.
fam. pildistama. 2. erik. plekiga katma,
pläd —en,—er v. —ar pleed, paks villane
suurrätik; reisivaip.
plädera1 intr. 1 .jur. kaitsma, kaitsjaks olema. 2.
soovitama, p. för ngt millegi eest välja
astuma, p. ngns sak kellegi nimel esinema, kellegi
eest välja astuma.
pläg|a1 I. intr. tavatsema, kombeks olema, som
det p-ar gå nagu harilikult läheb. II. tr., dial.
hoolitsema, kostitama, p-a råd nõu pidama,
p-a vänskap med ngn kellegagi sõprust
pidama, kellegagi sõbrustama, p-a umgänge med
suhtlema, läbi käima. —ad adj. part., dial.
joobnud, —nad ~en,~ar dial. kostitamine,
—sed komme, harjumus, tava.
plär olevik, vt. pläga.
pläsir [—lr] —et van. lõbu.
pläter —n plateering, plateeritud töö. —a1 tr.
plateerima. —ring plateeritud sõrmus,
plätt — en,—ar 1. (ümmargune) plekk; plats,
koht, paik. 2. keed. väike pannkook, p-ar
med sylt pannkoogid keedisega. 3. paljas
koht pealael. 4. dial. kerge löök lapiti käega,
—järn, — lagg koogipann. —panna vt. eelm.
—smet koogitainas, —taigen.
plöj|a2 tr. kündma; teed rajama, —ar|e —(e)n,=
kündja, —bar adj. küntav. —ning ~en,~ar
künd, kündmine. —ningstid künniaeg.
365
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
