Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Rr - riksha ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
riksha/ringa
valiikmete valimine.
riksh|a —an,—or rikša.
rikt|a I. tr. (sikta, måtta) sihtima, suunama; erik.
sirgeks tegema, tasandama, kokku sobitama,
paigale panema, r-a blicken mot ngt millelegi
pilku suunama, r-a kosan mot millegi poole
suunduma, r-a in joonde e. korda seadma;
sisse seadma; sõj. reguleerima, välja sihtima.
II. refl., r-a sig till ngn kellegi poole
pöörduma. —antenn suundantenn. —bänk tehn. teat.
tööpink. —instrument sõj. sihik, —linje fig.
juhis, norm, sihtjoon, —ning ~en,~ar ka fig.
suund, siht, tee; suunamine, reguleerimine, i
den r-en selles suunas, —nummer
(telefoninumber ühenduse saamiseks teise
piirkonnaga. —punkt sihitähis, sihimärk.
riktig adj. õige, sobiv, sünnis, kohane, eksaktne;
päris, tõeline, ehtne, få en r. uppfattning om
ngt millestki õiget ettekujutust saama, en r.
skurk päris kaabakas, är du inte r.l oled sa
peast segane! —het —en õigsus, det äger sin
r. see on tõsi küll. —t adv. päris, üsna, tõesti;
õigesti, inte r. rätt mitte päris õige, det var
inte r. vänligt av dig see ei olnud just sõbralik
sinust.
Vim [rim] —met,= riim, sätta på r. riimima,
riimi panema, utan (ali) r. oeh reson nagu
puder ja kapsad, ei sisu ega mõtet, —bokstav
riimsõna. —krönika aj. riimkroonika, —lös
adj. riimitu. —ma1 I. intr. 1. riimima. 2. fig.
(överensstämma) kokku sobima, kooskõlas
olema. II. intr. ja refl. riimuma, riimis olema.
—mare —n,= riimisepp. —mad adj. part.
riimiline. —smed, —smidare riimisepp, vilets
riimija. —smiden — (e)t,—er riimisepitsus.
2rim [rim] —met härm (—a), härmatis, —frost vt.
eelm. —frostbetäekt adj. part., — frostig adj.,
—frusen adj. part. härmas, härmatisega
kaetud. —ma1 I. impers., intr. härmatama, det
r-r på marken, i träden maa, puud on härmas.
II. tr. riimsoola panema, —mad adj. part.
riimsoolane. —mig adj. härmane, —salta1 tr.
riimsoola panema.
rimlig adj. tõenäoline, usutav, mõeldav;
mõistlik, sobiv, õiglane, mõõdukas, r-a anspråk
mõõdukad nõudmised, r-t pris mõõdukas
hind. —het —en tõenäolisus, usutavus;
sobivus, mõõdukus. —tvis,—en adv. tõenäoliselt;
õigustatult, täie õigusega.
rindläder härjanahk.
ring —en,—ar 1. sõrmus; rõngas, võru, bära r-ar
sõrmuseid kandma. 2. (krets) ring, sõõr;
(kring månen) tara, rõngas; (kring ögonen)
(must, tume) võru, viir (—u) (silmade ümber);
(på hui) rehv, vits; (tunnband) vits, võru;
(kedjelänk) lüli. 3. sport (poksi)ring. 4.
(gym-nasiering) gümnaasiumiklass, jordens r.
maakera, gå i r-en (folkdans) ringmängu
mängima, kasta r. mäng. võru viskama,
gömma r-en mäng. taalrimäng. —a1 I. tr.,
jahind. ümber piirama; rõngastama,
ninarõngaga varustama; erik., r. ett hjul ratast
rehviga varustama; (träd) rõngaliselt
koorima; sõõriga ümbritsema, ära märkima, r. in
björnen karu sisse piirama, r. ur en klänning
kleidile väljalõiget tegema, —barka1 tr., mets.
rõngakujuliselt koorima, —blomma bot.
saialill. —brosk anat. sõrmuskõhr. —brynja aj.,
sõj. soomussärk. —bult rõngaspolt. —byte 1.
kihlus. 2. ratta vahetamine, —dans ringmäng,
—duva zool. kaelustuvi, —domare sport
mati-kohtunik. —finger nimetissõrm. —formad
adj. part., —formig adj. rõngakujuline,
rõng-jas. —[el —eln,—lar rõngas, keerd, —förlova1
refl. sõrmuseid vahetades kihluma.
—harnesk rõngasrüü. —kastning mäng.
rõngavis-kamine. —kämpe sport poksija, maadleja.
—la11. refl. rõngastuma, rõngasse tõmbuma;
(om hår) keerduma, käharduma; looklema.
II. tr. ja intr. keerlema, tiirlema; keerutama,
veeretama, —lek ringmäng, —linje ringliin.
—mask zool. rõnguss. —mur ehit. ringmüür,
—muskel anat. ringlihas. —märka2 tr.
rõngastama. —prydd adj. part. sõrmustega
kaunistatud. —ränning aj. rüütlimäng
(võidujooks rõngaste maast võtmisega), —räv sport
osav poksija, —svala zool. piirpääsuke.
—trast zool. kaelusrästas, —ugn tehn.
ring-ahi.—vält/?o//. rõngasrull, —växling sõrmuste
vahetamine.
^ing|a2 intr. helistama, kõlistama; helisema,
kõlama; kella lööma, r-a i stormklockan
tor-mikella lööma, väckarklockan r-er äratuskell
heliseb, telefonen r-er telefon heliseb, r-a till
ngn kellelegi helistama, det r-er i öronen
kõrvus kumiseb; rõhut. abis.: r-a av (i telefon)
ärakella andma, r-a ihop folk rahvast
kellalöömisega kokku kutsuma, r-a in sisse
helistama, helistamisega (millegi) algust
kuulutama, r-a på helistama, uksekella tõmbama; (i
telefon) välja kutsuma, r-a samman
jumalateenistusele helistama, kirikukella lööma, r-a
upp ngn (i telefon) kellelegi helistama, kedagi
telefoni teel välja kutsuma, —ande ~t subst,
part. (med klockor) helistamine,
kellalöömine; (i öronen) kohin, kumin, huugamine.
—are ~n,= kellamees, —lööja, —kari vt. eelm.
—klocka keel, kõlisti, —ledning kellajuhe.
—ning ~en,~ar kellahelistamine, —löömine,
(kella)helin.
2ring|a adj. väike; (obetydlig) tühine, tähtsusetu;
madal, vaene; tagasihoidlik, lihtne, alandlik,
ett r-a antal väike arv, hulk, av r-a börd
madalast soost, av r-a betydelse vähese tähtsu-
398
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
