Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - sakrament ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
sakrament/samarbete
sakrament [—é—] —et,= sakrament, —al adj.
sakramentaalne. —skad adj. part., fam.
neetud.
sakrilegi|um [—é—] —et,—er pühaduseteotus,
sakristi|a —an,—or käärkamber,
sakrosankt [—åt|kt] adj. väga püha, ülipüha.
sakt|a 1. muutm. adj. aeglane, ettevaatlik,
tasane, mahe, nõrk, en s-a vind nõrk tuul, i
s-a mak tasahilju. 2. adv. aeglaselt; tasakesi,
köra s-a tasa sõitma. 3.1 I. tr. aeglustama;
summutama, vaigistama, s-a farten kiirust
vähendama. II. refl. aeglaseks muutuma,
nõrgenema, vähenema, stormen s-ade sig
mot kvällen torm vaibus õhtu eel. —elig adj.,
van. aeglane, tasane. —eliga, —eligen, —eligt
adv. pikkamisi, pikkamööda, aeglaselt,
—färdig adj. (iseloomult) aeglane, vaikne, —mod
meelerahu, rahulikkus, —modig adj.
kannatlik, rahuarmastav.
säl —en,—ar saal; söögituba. —sbord söögilaud.
sala1 intr. ja tr., s. ihop raha kokku klappima,
saladjär [—ar] —en,—er väike kauss.
sald|era1 tr., maj. saldeerima, saldot kindlaks
tegema; kontot lõpetama. —o ~t,~n saldo,
salepsrot bot. koerakäpp.
salicyl salitsüül. —syra salitsüülhape.
salig adj. õnnis, min s. far mu õnnis isa, mu
kadunud isa. —en,—t adv. õndsalt.
—förklara1 tr. pühaks tunnistama, —göra2
irr., tr. õndsaks tegema, —görande adj. part.
õndsakstegev, i den allena s. kyrkans sköte
ainsa õndsakstegeva kiriku süles, aliena s.
ainus, mis aitab, —het — en,—er õndsus, gå i
ett rus av s. õnnest joobunud olema, här är
trångt om s-en nalj. siin on raske ruumi leida,
salighets led nalj. öndsusvanne. —längtan igatsus
õndsuse järele, —lära teol. armuõpetus.
—medel teol. armuvahend. —ordning teol.
õndsusjärjekord.
salin [—in] —en,—er soolatehas, —tööstus,
saliv [—iv] —en ila. —avsöndring ilaeritus.
—körtel ilanääre.
sallad v. sallat —en,—er salat. —(s)skål
salatikauss, —vaagen,
salmiak —en keem. salmiaak.
’salning —en,—ar mer. saaling.
2salning —en,—ar klappimine.
salomonisk [—ön—] adj. saalomonlik, en s. dom
saalomonlik kohtuotsus,
salong [—årj] —en,—er salong, hålla s. vestlema,
konverseerima.
salongs I berusad adj. part. kergelt joobnud,
—gevär väikekaliibriline relv, montekristo.
—hjälte, —lejon salongilövi. — mässig adj.
salongikohane. —vagn raudt. salongvagun.
salpeter —n keem. salpeeter. —fyndighet
salpeetrileiukoht. —syra salpeeterhape.
salskrake zool. väike koskel.
salt 1. —et,—er sool (—la), attiskt s.fig. peenike
nali, med en nypa s.fig. mitte sõna-sõnalt. 2.
adj. soolane; soolatud; soola, s. kött keed.
soolaliha, s-a biten keed. soolane loomaliha.
—a1 tr. ja intr. soolama, en s-d räkning fig.
soolane arve, s. in, ned sisse soolama. —aktig
adj. soolakas, soolasevõitu, —eri [—i]
—(e)t,—er kal. soolamispunkt. —avlagring
soolalade. —båd 1. suplemine soolases vees.
2. tehn. soolalahus, —fisk soolakala, —gruva
soolakaevandus. —halt soolasisaldus.
—haltig adj. soola sisaldav, soolane, —kar
soolatoos. —korn soolatera. —källa
soolaallikas. —lake soolvesi. —lösning
soolalahus, —sjö 1. soolaveejärv. 2. meri; er.
Läänemeri. —sleke soolakivi. —stod
soolasammas, —strömming soolasilk, —räim.
—syra soolhape, —vatten soolane vesi.
—vattensfisk soolaveekala. —verk 1.
soolakaevandus. 2. soolatööstus. —öken
geogr. soolakõrb. —ört bot. soodahein.
saltomortal [—àl] —en,—er sport salto,
saltomortaale.
salu muutm., till s. müüa, hålla, utbjuda ngt till
s. midagi müütama. —bjuda4, —föra2 tr.
müütama. —hall turuhoone. —pris
müügihind, —stånd turupood. —torg turg.
—värde turuväärtus, —värdera1 tr.
müügihinda kindlaks määrama,
salut —en,—er saluut, pidulik tervitus, —era1 tr.
saluteerima.
’salv|a —an,—or sõj. kogupauk ;fig. sadu, rahe,
en s-a (av) skymford sõimusõnade rahe,
skratts-a naerulagin.
2salv|a 1. —an,—or salv (—i), võie. 2.1 tr. salvima,
salviga võidma. —burk salvipurk.
salvationist [—ist] —en,—er päästearmeelane,
salvelse —n liialdatud tundlikkus, paatos, —full
adj. paatoslik,
salvi|a —an,—or bot. salvei.
sam|arbete koostoö. —arv ühine pärandus,
—arva muutm. adj., vara s. kaaspärija olema,
—arvinge kaaspärija. —bad ühine
supluskoht. —band seos, stå i s. med ngt
millegagi seoses olema, —beskattning ühine
maksustamine, koosmaksustamine. —bladig
adj., bot. liitlehine. —boende —t kooselamine,
kooselu, —bruk ühismajandus. —bruka1 tr.
ühiselt majandama, —drift ühine tegevus,
—dräkt üksmeel.—dräktig adj. üksmeelne,
—egendom ühisvara, —europeisk adj.
üleeuroopaline, —fund —et,= selts, ühing;
ühiskond. —fundslager ühiskonnakiht, —fälld
adj. part. ühine, ühis—, s. egendom ühisvara,
—färdsel —n liiklemine, liiklus; suhtlemine,
—färdsled liiklemistee. —färdsmedel
417
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
