Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - schersmin ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
schersmi n/seg
upp s-t för läsåret aasta õppekava koostama.
—tisera1 tr. skematiseerima, üldjoontes
koostama. —tisk adj. skemaatiline,
schersmin —en,—er bot. jasmiin,
scherzo [sk—] — t,—n muus. skertso,
schibbolet [—bå— v. šibb—] (ett) tunnusmärk,
schimpans — en,—er zool. šimpans.
schism —en,—er skisma, kirikutülidest tekkinud
lõhe.
schizofreni [skitsåfreni] —(e)n med. skisofreenia,
vaimuhaigus,
schlag|er —ern,—rar v. = muus. šlaager.
schlaraffenland ’tõotatud maa’, muinasjutumaa,
eldoraado.
schnauz|er —ern,=v. —rar teat. koeratõug.
schnellklops —en keed. praetud loomaliha lõigud
koorekastmega,
schvaback v. schwabach —en trük. ümmargune
fraktuurkiri.
schweizar|e —(e)n,= šveitslane,
schweizeri [—i] —(e)t,—er van. restoran,
schweiz|erost šveitsi juust, —isk adj. šveitsi,
schvung —en hoog. —full adj. elav, hoogne,
schäf|er —ern,—rar saksa lambakoer, —hatt lai
õlgkübar. —i [—1] — (e)t,—er lambakasvatus.
schäs —en,—ar kaarik\fam. vanker, nu begriper
jag s-en fig. nüüd saan asjast aru, det hör till
s-en fig. see kuulub asja juurde, —long [—år|]
—en,—er kušett,
scientist [sajen—] —en,—er ingl. k. "Kristliku
teaduse" ühingu liige,
scirocko v. sirocko —n siroko (kuum kõrbetuul).
scout [—au] —en,—er skaut. —ed skaudivanne.
—rörelse(n) skautlus,
scratch [skrattš v. skrättš] sport stardijoon,
starta s. startima ilma edeandeta.
scriptgirl [skripptgörl] —en,—s filmirežissööri
naisassistent.
se4 I. tr. ja intr. nägema vaatama; märkama, s.
snett på ngn fig. kellelegi viltu vaatama, s.
döden i vitögat surmale silma vaatama, se
bjälken i sin broders öga fig. oma venna
silmas palki nägema, den som lever får s.
elame, näeme, han är väl s-dd teda nähakse
hea meelega, få s., hur det går saab näha,
kuidas läheb, i stort s-tt peajoontes, s. på
tusan! vaata ometi! vaata sindrit!, s. till
hjärtat, syftet sisule, põhjusele vaatama, han vill
inte ens s. åt mig ta ei taha minu poolegi
vaadata, s. under lugg altkulmu vaatama, s.
ngn över axeln kellelegi üleõla vaatama;
rõhut. abis.: s. tidén an aega ära ootama, s.
efter ngn kellelegi järele vaatama, s. efter
järele vaatama, s. ned maha vaatama, s. ned på
ngn fig. kellelegi ül(ev)alt alla vaatama, s. om
uuesti vaatama; järele vaatama, s. på pealt
vaatama, s-r man på vaata! vaata!, s. till ngt
midagi silmas pidama; midagi korraldama,
jag har inte s-tt till honom på länge ma pole
teda ammu näinud, s. upp üles vaatama;
tähele panema, s. upp! tähelepanu! ettevaatust!,
s. upp med ngn kellelegi näppudele vaatama,
kellegi tegevust silmas pidama, s. upp till ngn
kellegi poole üles vaatama, kedagi austama,
s. ut välja vaatama; välja nägema, näima, s.
ut ngt (välja) midagi välja valima. II. refl., s.
sig för ette vaatama, s. sig mätt på ngt
millestki himu täis vahtima, s. sig om (enese)
ümber vaatama, tagasi vaatama, —ende —t
subst. part. nägemine, —värd adj.
vaatamisväärne. —värdhet — en,—er
vaatamisväärsus,
seans [—årjs] —en,—er seanss, istung,
sebr|a —an,—or zool. sebra,
sebu —n,—er zool. india pühvel,
sed —en,—er komme, viis, tava, ta s-en dit man
kommer igal maal oma komme, s-er och
bruk kombed ja harjumused, goda s-er head
kombed, —ig adj. viisakas, kombekas, —lig
adj. moraalne, eetiline. — lighet —en kõlblus,
moraal. — lighetsbrott kõlblusvastane
kuritegu. —lighetssårande adj. part.
kõlblusvastane. —vana tava, komme,
harjumus. —vanerätt kirjutamata seadus,
—vanlig adj. harilik, tavaline. —vänj | a
—an,—or vt. —vana.
sedan v. sen 1. adv. siis, selle järel, seejärel, än s.!
mis siis!,/ör länge s. ammu, allt s. han blev
sjuk seast ajast kui ta haigeks jäi, och så
vacker s.! ja pealegi nii ilus! 2. pr ep. alates,
saadik, s. i går eilsest saadik, s. dess sellest
ajast, sestsaadik. 3. konj. pärast seda kui,
sestsaadik kui, för tio år s. kümme aastat
tagasi, s. jag såg honom sestsaadik kui ma
teda nägin.
sede|betyg käitumistunnistus. —fördärv, —förfall
moraali langus, —lära kõlblusõpetus, —sam
adj. kombekas. —slös adj. kõlblusetu,
kõlvatu.
sed|el —eln,—lar sedel; rahatäht, paberraha.
—förfalskare valeraharegija. —omlopp
rahatähtede ringvool, —stock käibel olev
paberraha,
sedermera adv. pärast, hiljem, edaspidi,
sedes [—és] —en trük. sedeets.
sediment —et,= v. —er geol. sediment, sete.
sefirgarn [—i—] teat. villane lõng.
sefyr [—yr v. sé—] —(e)n,—er lit. läänetuul,
seg adj. sitke, vintske; visa, s. vilja visa tahe. —a1
I. intr. visalt töötama. II. refl., s. sig upp
pikkamööda ennast üles suruma, —dragen
adj. part. visa, en s. debatt visa vaidlus, —het
—en visadus, sitkus. —Hvad adj. part. visa
hingega, —sliten adj. part. visa, sitke,
422
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
