Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - skjuts ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
skjuts/skola
laskeharjutus.
skjuts —en,—ar küüt, sb\t\fam. tõuge, müks. —a1
tr. küüditama, sõidutama; fam. tõukama,
müksama, s. med ngn fig. kedagi taga
kihutama, s. bort, undan minema ajama,
kõrvale tõukama v. vedama, —bonde van.
küüdimees, —håll jaamavahe; postijaam,
—kari kutsar, küüdimees. — lega, —pengar
sõiduraha, —skyldig adj. küüdikohustuslik.
—station postijaam.
skjuv|a1 tr., te/w.nihutama; lükkama, s-a in bröd
i ugnen leiba ahju lükkama, —ning ~en,~ar
tehn. nihe, nihkumine, —spänning ehit.
nihkpinge.
sko 1. —n,—r king; hobuseraud; otsavõru; toot.
23I. tr. (hobust) rautama. II. refl., s. sig på
ngns bekostnad teise kulul rikkaks minema,
—affär saapakauplus. —borste kinga-,
saapahari, —dön pl. jalanõud, jalatsid,
—horn kingalusikas. —kräm saapa—,
kingakreem. —makare on märksõnana.
—ning —en,—ar 1. rautamine. 2. otsavõru. 3.
toot, ääris. — pligg saapatikk. — putsare
saapapuhastaja, —påse kingakott. —rem
kinga—, saaparihm. —skav hõõrdunud jalg,
jag har fått s. olen jalad katki v. marraskile
käinud, —smörja kinga—, saapamääre,
—spänne kingapannal. —sula kingatald.
—svärta vt. —kräm.
skock [—å—] —en,—ar 1. hulk, kari, salk, parv.
2. (mått) kaub. šokk, kuuskümmend. —a1 I.
tr. koguma. II. refl. kogunema, salknema.
—as1 dep., vt. eelm. —ning —en,—ar
kogunemine, salknemine. —vis adv. hulganisti,
karjakaupa,
skock|a —an,—or bot. artišokk.
skoff|a [—å—] 1. —an,—or dial. kühvel. 2.1 tr.
kühveldama,
skog —en,—ar mets, springa till s-s metsa
jooksma, det går åt s-en läheb viltu, läheb
luhta, dra åt s-en! mine metsa!, inte se s-en
för bara träd puude tagant mitte metsa
nägema, som man ropar i s-en får man svar
nagu metsa hüütakse, nõnda mets vastab, i s.
oeh mark vabas looduses, —bevuxen,
—beväxt adj. part. metsaga kaetud, —fattig
adj. metsavaene. —ig adj. metsane, —klädd
adj. part. metsaga kaetud, —lös adj. metsatu.
—rik adj. metsarikas. —vaktare metsavaht,
skogs|allmänning ühismets. —avverkning
met-saraiumine. —bestånd ühtlane metsaala.
—blomma metsalill. —bo metsaelanik. —bruk
metsandus, —bryn metsaserv, —äär. —bygd
metsarikas maakoht, metsaala. —bär
met-samari. —djur metsloom, —dunge metsasalu,
—tukk. —duva zool. melekas, —effekter pl.
metsasaadused, —ekonomi metsamajandus.
—eld metsapõlemine. —forskning
metsan-dusteadus. —fru 1. rahval, murueit,
met-sapiiga. 2. bot. pisikäpp. —fågel metsalind.
—fälla raielank. —förvaltning metsavalitsus.
—hantering vt. —bruk. —hushållning
metsamajandus. —hygge raiesmik, —högskola
metsandusülikool. —industri metsatööstus,
—kultur metsakultuur. —kyrkogård
metsakalmistu. —lagstiftning
metsa-seadusandlus, metsakorraldus, —lilja bot.
tolmpea. —odling metsakasvatus, —område
metsaala. —plantering metsaistandik.
—produkt metsasaadus. —rand metsaäär.
—rå rahval, metshaldjas, —råtta zool.
metshiir. —skola metsanduskool. —snuva vt.
—rå. —snäppa zool. metstilder, —stjärna bot.
laanelill. —styrelse eravalduses olevate
metsade valitsus, —taxering metsatakseerimine,
—tjärn metsajärv, —trakt metsane maakoht,
—vecka metsanädal. —vetenskap
metsan-dusteadus. —väsen 1. metshaldjas. 2.
metsandus. —äng metsaniit, —ödla zool.
arusisalik.
skoj [—å—] —et fam. 1. nali, lõbu, göra ngt för
s-s skull midagi naljapärast tegema. 2.
tögamine, tÖnkamine, göra s. av ngn kedagi
nöökama. 3. kelmus, pettus, tüssamine. —a1
intr. 1. naljatama, tembutama, s. med ngn
kellegagi nalja tegema. 2. nöökama, pilkama.
3. petma, tüssama. —ar|e —(e)n,= fam. 1.
vigurivänt, naljahammas. 2. petis, kelm.
—araktig adj. ebaaus, petturlik. —arfölje
kelmijõuk. —arpack vt. eelm. —eri [—i]
—(e)t,—er fam. pettusekaup. —frisk adj., fam.
lõbus, kelmikas. —ig adj. rõõmus, lõbus;
veider, naljakas.
xskola fam. ska irr., abiverb, pidama, sunnitud
olema; tahtma, kavatsema; saama, vart skall
du gå? kuhu sa lähed, kuhu sa kavatsed
minna?, du skall icke stjäla sa ei pea varastama,
vad skall det betyda? mis see tähendab?, han
skall vara rik ta olevat rikas, nu ska du inte
vara dum ära ole nüüd rumal!, man skulle
kunna tro võiks arvata, du skulle gå till
doktorn sa peaksid arsti juurde minema, han
skulle just gå, då ... ta oli just minemas,
kui...
2skol|a 1.—an,—or kool,koolkond;koolimaja,gå
i s-a(n) koolis käima, skvallra ur s-an välja
lobisema, ta sin mats ur s-an ennast mängust
välja jätma, bilda s-a koolkonda looma. 2.1
tr. koolitama, s. om ümber koolitama,
—arbete koolitöö, —avgift kooliraha,
—avslutning kooli lõpuaktus, —barn koolilaps,
—betyg koolitunnistus. —bibliotek
kooliraamatukogu, —bildning kooliharidus,
—bok kooliraamat. —byggnad koolimaja.
435
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
