Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - sprätt ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
sprätt/späda
ti ratsutama, s-a över ett dike üle kraavi
kihutama. III. refl., s-a sig med mat ennast
lõhki sööma; rõhut. abis.: s-a bort
lõhkamisega eemaldama, s-a efter ngn kellelegi järele
kihutama, s-a fram esile kihutama; edasi
kappama, s-a förbi mööda kihutama, s-a in
sisse kihutama; kaljusse sisse murdma, s-a
sönder lõhkuma, lahti murdma, s-a undan
lõhkamisega eemaldama, —bar adj.
lõhusta-tav, s-a grundämnen lõhustatavad
põhiained. —bomb lõhkepomm. —d adj. part. 1.
õhkulastud. 2. keed. kergelt soolatud, —full
adj., —fylld adj. part. ääreni täis, lõhkemiseni
täis. —gelatin lõhkeželatiin. —kail adj.
lõikavalt külm. —kapsel lõhkekapsel. —kraft
lõhkejõud. —laddning lõhkelaeng, —lista pöl.
paralleelne, võistlev nimekiri, —lärd adj.
part. väga õpetatud, põhjalikult õppinud.
—läsa2 intr. kõvasti õppima, tuupima, —ning
~en,~ar lõhkumine, purustamine,
lõhkamine. —ningsarbete lõhkumistöö. —olja vedel
nitroglütseriin. —säker adj. 1.
lõhkamiskin-del. 2. täiesti kindel, —verkan lõhkemõju.
—värka2 intr. tugevasti valutama, —ämne
lõhkeaine.
sprätt 1. —en fam. hoog, elu, det var ingen s. på
henne ta oli loid, temas polnud hoogu. 2.
—en,—ar keigar, dändi, moenarr. 3. —et
siblimine; uhkeldamine, —ai.1 intr. uhkeldama,
keksima.. 2.2 intr. kratsima, siblima;
pritsima. 3.2 tr. laotama, laiali ajama, s. dynga
sõnnikut laotama. 42 intr. jooksma,
hüppama, en hare kom s-nde jänes tuli hüpates.
5.1,2 tr. lahti harutama. 6.2 intr. kangelt
käima; rõhut. abis.: s. sönder katki harutama, s.
upp lahti harutama; (bok) lahti lõikama,
—aktig adj. keigarlik, —båge harva vibu.
—fasoner pl. keigarlikud kombed. —ig adj.
keigarlik, dändilik, —kniv harutamisnuga.
spröd adj. habras, õrn, rabe. —het —en haprus,
õrnus, rabedus,
spröjsverk ehit. raamistik.
spröt — et,= 1. kepp, vits, ritv; (på paraply) traat.
2. zool. katsesarv, kombits. —a1 tr.
(väänkasvu) keppidega toestama. —e —t,—n kepp,
ritv, vits. —mjärde kai. vitsmõrd.
spurt —en,—ar sport spurt. —a1 intr., sport
spur-tima.
sputnik —en,—ar sputnik.
spy3 intr. ja tr., fam. oksendama; sülgama. —|a
—an,—or okse. —fluga liha—, porikärbes;y?g.
terav kriitik. —gatt mer. auk tekiservas
teki-vee merrejuhtimiseks,
spydig adj. pilkav, salvav, irooniline, —het
—en,—er pilkavus, iroonia.
spå3 tr. ennustama, ette kuulutama, s. i kort
kaarte panema, kaartidega ennustama, s. i
handen kätt vaatama, människan s-r oeh
Gud rår inimene mõtleb, Jumal juhib, —dorn
ennustus, —gumma, —kvinna, —kär(r)ing
ennustaja, kaardimoor, —man ennustaja,
tule-vikukuulutaja.
spån —et v. koll. — en,= v. spån|a —an,—or laast,
laastud, puru; sindel, pilbas, sågs. saepuru,
vara dum som ett (en) s. rumal olema nagu
sokk. —ask laastkarp. —korg laastkorv.
—spik pilpanael. —tak laastkatus.
spånad —en ketramine; kedrus. —sarbete
kedrus. —sväxt kiudtaim.
spång —en,—ar v. spänger purre. —a1 tr. purret
panema.
spår —et,= 1. jälg, följa ngn i s-en kedagi
jälgima, kellelegi jälgi mööda järele minema,
komma ngt på s-en millelegi jälile saama, gå i
ngns s.flg. kellegi jälgedes käima, kedagi
eeskujuks võtma, sätta djupa s. tugevat mõju
avaldama. 2. rööbas, rööpad, 3. tehn. soon,
nuut. 4. fig., inte ett s. mitte sugugi, mitte
põrmugi, du är inte ett s. bättre sa pole
põrmugi parem. —a1 tr. jälgima, jälgi ajama,
(om hundar) haistma; märkama, tundma,
tajuma; rõhut. abis.: s. upp üles otsima, üles
leidma, s. ur rööpaist välja jooksma;flg. alla
käima, põhja minema, —hund politseikoer,
jahikoer;/?^, nuuskur, nuhk. —bar adj.
märgatav. —ig adj. rööpaline; jälgi täis. —lös adj.
jäljetu, —löst adv., s. försvunnen jäljetult
kadunud. —sinne haistmismeel, haistmine,
—snö värske lumi. —vagn tramm,
trammivagun. —vagnsförare trammijuht, —vidd
röö-pavahe. —väg trammitee, —vägsförbindelse
trammiühendus. —vägslinje trammiliin.
—växel pöörang, —växling vt. eelm.
späck —et pekk. —a1 tr. pekkima, pikkima; fig.
rikkalikult varustama, täitma, täis toppima,
hans tal var s-t med förmaningar tema kõne
oli noomitusi täis topitud, —huggare zool.
mõõkkala, —lager pekikord. —ning —en,—ar
pekkimine. —strimla pekiriba. —ig adj.
pekine.
späd adj. 1. vastsündinud, noor, väike, från sin
s-aste barndom oma kõige varasemast
lapsepõlvest. 2. õrn, peen, habras, en s. växt õrn
kasv. —barn imik, rinnalaps,
—barnsavdelning imikute osakond. —barnskrubba
lastesõim, —gris imev põrsas, piimapõrsas.
—het —en noorus; õrnus, peenus, —kalv
pii-mavasikas. —lamm talleke, voonake,
—lemmad adj. part. õrnaliikmeline.
späd|a2 v. spä tr. lahjendama, vedeldama; rõhut.
abis.: s-a på vatten veega lahjendama, s-a på
juurde valama; fig. liialdama, s-a ut
lahjendama, vedeldama, —ning ~en,~ar
lahjendamine, vedeldamine.
468
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
