Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - späka ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
späka/stack
späk|a2 tr. ja refl. (liha) suretama. —ning
~en,~ar lihasuretus.
spält —en bot. hõredapäine nisu.
spänd adj. part. pinev, pingul olev, pingeline,
pingule tõmmatud, pingutatud, stå i spänt
förhållande till ngn kellegagi pinevas
vahekorras olema, högt s-a förväntningar väga
põnevad ootused, vara s. på ngt midagi
põnevusega ootama.—spänn muutm. subst., på
s. valvel, —a2 I. tr. 1. pingutama,
pingulda-ma, pingule tõmbama, (bågen, hanen) vinna
tõmbama, vinnastama, s. bågen för högt fig.
vibu liiga pingule tõmbama, s. ögonen i ngn
kellelegi teravalt v. läbitungivalt otsa
vaatama, s. öronen teraselt kuulama, s. sina
krafter till det yttersta kõiki jõude kokku võtma,
s. vader uhkeldama. 2. s.för ette rakendama.
3. (fästa med spännen) pandlaga kinnitama;
(dra(ga) åt) pingutama. II. intr. (sitta trångt)
pingul olema, pigistama, suruma; röhut.
abis.: s. av sig skridskorna uiske jalast ära
võtma, s.fast kinni siduma, s.för ette
rakendama, s. ifrån lahti rakendama, s. ned
paraplyet vihmavarju kinni panema, s. om vööle
siduma, s. på sig skidorna suuski alla siduma,
s. upp ett paraply vihmavarju lahti tegema, s.
ut välja sirutama, s. ut bröstet rinda ette
ajama, s. åt pingumale tõmbama, —ande adj.
part. põnev, —ar|e —(e)n,= vävs-e kangasõlg.
—anordning tehn. pingutusseadis. —bar adj.
pingutatav. —e —t, —n pannal, sõlg; (på
böcker ka) sulg, haak. —fjäder
pingutusved-ru. —ing — en,—ar 1. pingutus, pingutamine.
2. erik. pinge. 3. pingeline vahekord. 4.
pinevus, põnevus. —ingsfylld adj. part. põnev.
—ingsmättad adj. part., vt. eelm. —papp
alus-papp. —såg vibussag. —tåg tehn.
pingutus-tross. —vidd 1. ehit. sildeava. 2. fig. ulatus,
’spänn —et,= erik. kahe posti vahemaa.
2spänn (en) pl. = fam. üks kroon.
späns —en,—er 1. teat. vormikuub. 2. miider.
—band miider,
spänst —en sitkus, elastsus, tugevus. —a1 intr.,
fam., s. upp sig ennast kokku võtma, ennast
pingutama. —ig adj. vertruv, sitke, elastne,
tugev, kõbus. —ighet —en vetruvus, sitkus,
elastsus.
spänt |a1 tr. lõhkuma, lõhestama. —yxa
lõhku-miskirves.
spärgel [—rj— v. —rg—] —n bot. nälghein,
hati-kas.
!spärr muutm., rida s. (mot) van. piike murdma;
fig. vastu sõdima.
2spärr subst. 1 .på s. harakil. 2. —en trük.
sõrendatud kiri. —a1 tr. harakile ajama; trük.
sõ-rendama, s. upp ögonen silmad pärani
avama, 5. ut fingrarna sõrmed harakile ajama.
—ig adj. harakil.
3spärr —en,—ar tõkkepuu, tõkend,
tõkestusva-hend; tõke. —a1 tr. sulgema, kinni panema,
tõkestama, blokeerima, takistama, s. av
tõkestama, s. in luku taha panema; vangistama.
—anordning tõkesti, tõkend, tõkestusseadis.
—ballong sõj. tõkkepall. —eld sõj. tõkketuli.
—hake 1. põrklink, aknahaak. 2. fig. tõke,
takistus, —inrättning tõkestusseadis. —ning
—en,—ar sulgemine, tõkestamine, —område
sissepiiratud ala.
*spätt a v. spott|a —an,—or zool., vt. rödspätta.
2spätt a —an,—or fam. mootorratturi
naiskaassõitja, mootorpruut.
spö — (e)t,—n 1. vits, varb; võrse. 2. ratsapiits. 3.
õngeritv. 4. peks, slita s. vitsu saama, ge ngn
s. kellelegi peksa andma, få s. lüüa, peksa
saama. 5. fig., regnet står som s-n i backen
vihma sajab nagu oavarrest, —a1 tr. vitstega
peksma; fam. peksa andma, —knippa,
—knippe vitsakimp, —påle årh.
peksusam-mas, häbipost. —rapp vitsahoop. —slitning
vitstega peksasaamine, —straff vitsanuhtlus.
spök|a1 intr. ja impers. kummitama, det s-ar i
huset majas kummitab, s-a till sig, s-a ut sig
end välja ehtima, end üles mukkima. —aktig
adj. tontlik, viirastuslik, —djur zoo/.tontahv.
—|e —et,—en tont, viirastus, kummitus, —eri
[_[] ~(e)t,~er kummitus, kummitamine,
—historia tondijutt, —lugu. —lik, —liknande
adj. tontlik, viirastuslik, —rädd adj., vara s.
vaime kartma, —skepp viirastuslik laev; laev
paksus udus. —slott tondiloss. —timme
kesköötund.
spörja2 irr., tr. küsima; teada v. kuulda saama,
kuulma.
spörsmål —et,= küsimus, probleem, ett viktigt s.
tähtis küsimus,
sta adv., fam., gå s. och fria kosja minema, hon
ska s. nu sünnitusvalud on alanud, tal on asi
niikaugel.
stab — en,—er 1. sõj. staap. 2. kaastöölised,
kaaslased, grupp,
stabs |chef stabiülem. —officer staabiohvitser.
—tjänst teenistus staabis,
stabb|e —en,—ar 1. raiepakk, pakk, klots,
puu-tomp. 2. väike jässakas inimene. 3. vulg. isa.
4. erik. lauavirn. —ig adj. jässakas, rässakas;
kange jalgne; paks. —läggar|e —(e)n,=
puula-duja.
stabbur —en,—er postide otsas seisev ait.
stabil adj. stabiilne, püsikindel. —itet [—ét] —en
stabiilsus. —isator [—år] —n,—er [—õ—] tehn.
stabilisaator. —isera1 tr. stabiliseerima,
stabiilseks tegema,
stack —en,—ar hunnik, kuhi, myrs. sipelgapesa,
dra sitt strå till s-en oma osaga kaasa aita-
469
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
