Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Tt - talang ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
talang/tanig
rääkimishimu. —undervisning kõneõpetus.
talang [—àr|] —en,—er talent, vaimuanne, han är
en stor t. ta on suureandeline inimene, ha
musikalisk t. muusikaannet olema (kellelgi).
—full adj. talendikas, andekas. —lös adj.
andetu,
talar [—år] —en,—er talaar.
talent —en,—er (vikt, mynt) adj. talent,
talg [—lj] —en (küünla)rasv. —a1 tr. ras vaga sisse
määrima, —dank küünlajupp, küünlaots, nu
gick det upp en t. för mig fig., fam. mul
hakkab peas koitma, —kõrtel anat.
rasvanääre. —ljus rasvaküünal. —mes, —oxe
zool. rasvatihane, —ig adj. rasvane,
talisman [—ån] —en,—er talisman.
talj|a mer. 1. —an,—or tali. 2.1 tr. tali abil üles
hiivama.
talk —en talk. —a1 tr. talki peale raputama.
—spat miner, magnesiit.
tall —en,—ar mänd, pedajas, —bark männikoor.
—barr männiokas. —barrsbad
män-niokkakümblus. —bit — en,—ar zool.
männileevike. —kotte männikäbi. —kott(s)körtel
anat. ajukäbi, käbikeha. —skog männik,
männimets, —spinnare zool. männikedrik.
—stekel zool. männivaablane. —strunt
—en,—ar kuivatatud männikäbi, —stubbe
männikänd. —tita zool. põhjatihane, —trast
vt. taltrast, —ved männipuud, —ört bot.
seenlill.
tallrik —en,—ar taldrik, djup t. supitaldrik.
—sharv põll. taldrikäke, ketasäke. —splog
põll. taldrikader, ketasader. —sslickare fam.
ilmaaegne söödik, parasiit,
taimi —t teat. vasesegu. —guld kullasarnane
vasesegu.
talmud muutm. talmud,
talong [—år|] —en,—er talong, konts (—u).
tam adj. taltsas; vagune, vagur. —bi
kodumesilane. —boskap koduloomad,
—fågel kodulind, —het —en taltsas olek.
tamarind [—1—] —en,—er bot. tamarind.
tamarisk [—1—] —en,—er bot. tamarisk.
tambur [—ür] —en,—er 1. antree, eeskoda,
eesruum, esik. 2. (sybåge) ümmargune
tikkimisraam. 3. ehit. kupli allehitus,
tambuur. —nål tikkimisnõel. —major sõj.
rügemendi trummilööja; nalj. riidehoidja,
—vaktmästare riidehoidja,
tamburin [—in] —en,—er tamburiin.
Tammerfors [—ašš] Tampere,
tamp —en,—ar (köie)ots, jupp; dial. mühakas,på
sista t-en fig. lõpu pool.
tampas1 dep., fam. tülitsema, kaklema,
tampon|ad [—åd] ~en,~er tampoon;
tam-poneerimine. —era1 tr. tamponeerima. —g
[—år|] ~en,~er 1. med. tampoon, haavatopp.
2. ehit. puupulk.
tamul [—iil] v. tamil [—il] —en,—er tamil. —isk
adj. tamili. —isk|a 1. —an tamili keel. 2.
—an,—or tamili naine.
tand —en, tänder hammas, tidens t. ajahammas,
få tänder hammastuma, hambaid saama,
fälla tänder hambaid kaotama, borsta
tänderna hambaid puhastama, peta
tänderna hambaid torkima, visa tänderna fig.
hambaid irevile ajama, beväpnad till tänderna
hambuni relvastatud, skära tänder hambaid
kiristama, hålla t. för tunga keelt hammaste
taga hoidma, vaikima. —a1 tr. hammastama,
hammastega varustama, hambuliseks
tegema. —ad adj. part. hambuline, sakiline.
—agnisslan ilma a. ja pl., van., fam.
hammaste kiristamine, —ben anat. hambaluu.
—bildning hammaste moodustumine;
hambad. —borr hambapuur. —borste hambahari,
—böld hambamädanik. —droppar pl.
ham-batilgad. —emalj anar. hambaemail. —fistel
med. hambafistul, hambauuris. —fyllning
med. hambatäidis, —plomm, —fällning
ham-bavahetus, —murre, —garnityr kogum
kunsthambaid. —gård anat. hammaskond.
—hjul hambuline ratas, —håla anat.
ham-baõõs. —kavitet hambaauk. —klaver nalj.
hammaskond. —klinik hambakliinik.
—koppling tehn. hammassidur. —krona
ham-bakroon. —kräm hambapasta, —kött ige.
—list ehit. hammasliist. —ljud keel.
ham-mashäälik, dentaal. —läkare hambaarst,
—läkarexamen hambaarstieksam. —
läkar-högskola hambaarstide ülikool. —
läkar-institut vt. eelm. —läkekonst
ham-baarstiteadus. —lös adj. hambutu,
hammasteta. —pasta hambapasta. —petare
ham-baork. —pulpa anat. hambasäsi. —pulver
hambapulber. —rot 1. hambajuur. 2. bot.
hammasjuur. —röta med. hambasööbija,
hambakaaries. —skifte, —skiftning
ham-bavahetus. —snittsfris ehit. hammasfriis.
—sprickning hammaste tulek,
ham-mastumine. —sten med. hambakivi.
—tekniker hambatehnik. —uppsättning anat.
hammaskond, hammastik, —val zool.
ham-masvaalaline. —vallsljud keel. alveolaar.
—vård hambaravi —värk hambavalu,
—växling, —ömsning hambavahetus,
hambamur-re.
tandem 1. —et tandem, kaarik. 2. —en tandem,
kaheistmeline jalgratas.
tange|nt [—é—] ~en,~er 1. muus. klahv. 2. mat.
tangens. 3. tehn. nupp. —ra1 tr. puutuma,
riivama. ~ial adj. tangentsiaal-,
tangent-siaalne.
tanig adj. (om person) kõhetu, kõhn, lång oeh t.
510
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
