Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Tt - träck ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
träck/träna
jas tühi koht. —karlsbridge mäng. bridž
kolme osavõtjaga, —koi puusüsi. —kubb
puu-pakk (—ku), —kärl puunõu, —anum. —list
puuliist. —massa tehn. puidumass. —pinne
puupulk, —plugg vt. eelm. —ribba latt; liist,
—räcke puust käsipuu, —räfsa puureha.
—skalle fam. puupea, lollpea, —sked
puulusikas. —sko puuking, det går i honom med
stora t-rfig. talle võib ette puhuda mis tahes,
—skruv puukruvi; puust kruvi, —slag puuliik,
—skärare —n,= puulõikaja. — skärarkonst
kunst, puulõikekunst. —snidare —n,=
puuni-kerdaja. —snideri puunikerdus. —snitt
puulõige. —sprit puupiiritus. —spån puulaast.
—svarv tehn. treipink (puutööde jaoks),
—varor pl. puitmaterjal, puidust esemed.
—varuhandlare puukaupmees. —ättika keem.
puuäädikas.
träck —en årh., vulg. ekskrement, väljaheide,
roe; dial. pori, mustus. —a1 intr., årh.
roojama, sõnnikut tegema.
träcka1 tr., mer. laeva kaldalt ülesjõge vedama.
träd —et,= fam. trän puu, av frukten känner
man t-et puud tuntakse viljast, sådant växer
inte på t. fig. selline ei kasva puu otsas, —art
puuliik, —artad adj. part. puutaoline. —dunge
metsatukk. —beväxt adj. part. puudega
kaetud, —frukt puuvili, —fällningsmaskin
mootorsaag puude langetamiseks, —gren
puuoks, —gård aed. —krona puu võra,
—kroon, —krypare —n,= zool. porr. —lärka
zool. nõmmelõoke, —lös adj. puudeta, låge.
—piplärka zool. metskiur, —planta puutaim.
—plantering puuistandik. —röta mets.
puu-mädanik. —skola puukool, —slag puuliik.
—stamm puutüvi. —stubbe puukänd.
—svamp puuseen. —topp puulatv.
*träda2 intr. astuma, t. i dagen päevavalgele
tulema, nähtavale ilmuma, t. i kraft jõusse
astuma, t. i spetsen för ett företag mingi ettevõtte
etteotsa asuma, mingi ettevõtte juhtimist
enda kätte võtma, t. ngn för när kedagi
riivama e. solvama, t. ur tjänst teenistusest
lahkuma; rõhut. abis.: t. emellan vahele astuma, t.
fram. juurde, ligi astuma; ette astuma, t.
fram till fönstret akna juurde astuma, t. in
sisse astuma, t. till ametisse astuma; appi
tulema, t. tillbaka tagasi astuma, t. ut välja
astuma; fig. lahkuma, välja astuma, han
trädde ut på balkongen ta astus välja
palkonile.
2träda v. trä2 tr. pistma, sisse panema, torkama,
t. nålen på tråden v. tråden i nålsögat niiti
nõela taha ajama, t. pärlor på ett band
pärleid lükkima, t. en handske på handen
kinnast kätte tõmbama.
3träd|a 1. —an,—or kesapõld, kesa, sööt, 2.2 tr.
kesa kündma. — |e —et,—en kesa, ligga i t-e
kesas olema; fig. kasutamata olema.
—es-bruk kesassejätmine. — esåker kesapõld.
—ning —en,—ar kesakünd.
trädgårds|alster aedvili, puuvili, —anläggning aia
rajamine; aed. —aster bot. aedaster.
—blomma aedlill. —hallon bot. aedvaarikas. —kanna
kastekann, —kniv aednikunuga. —land
aiamaa. —mästare aednik, —nejlika bot.
aed-nelk. —sax aiakäärid. —skötsel aiandus,
—smultron bot. aedmaasikas, —soffa
(korjuga) aiapink, —stad aedlinn, —staket aiatara.
—stol aiatööl, —sångare zool. aed-põõsalind.
—säng aiapeenar. —täppa aiake. —växt
aia-taim.
träff —en,—ar tabamus; kohtamine; koosolek;
fig. juhus. —a1 tr. ja intr. tabama, t.prick(en)
keskpunkti tabama, som t-d av blixten fig.
nagu välgust tabatud, en svår olycka t-de
honom teda tabas raske õnnetus, t. den rätta
tonen õiget tooni tabama, t.
överenskommelse kokkulepet saavutama, lepingut sõlmima;
rõhut. abis.:t. ihop, t. samman kohtuma,
kokku sattuma, t. in sobima, beskrivningen t-r in
på honom till punkt och pricka kirjeldus
sobib temale täpselt e. punktipealt, t. på
kohtama, leidma, t. på en okänd djurart tundmatut
loomaliiki leidma, —ande adj. part. tabav;
täpne; rabav, ett t. svar tabav vastus. —as1
dep. kohtuma, kokku sattuma, kokku
juhtuma, det var längesedan vi träffades on
möödunud kaua aega sellest, kui me viimati
üksteist nägime, —ning —en,—ar sõj.
kokkupõrge, lahing, võitlus, —säker adj.
tabamis-kindel, täpne, tabav, —säkerhet täpsus,
tabavus.
träg|en adj. usin, virk, hoolas, väsimatu,
püsiv; visa, sihikindel; tungiv, t-et arbete v isa
töö, t-na böner tungivad palved, t-en vinner
püsivus viib sihile, —enhet en usinus, virkus,
hoolsus, väsimatus; püsivus; visadus.
träjon [—ån] —et bot. maarjasõnajalg.
träl 1. —en,—ar ori, pärisori. 2. —et fam. raske
töö, orjus. —a1 intr. orjama, rasket tööd
tegema, t. under synden oma pattude ori olema,
—aktig adj. orjalik, orjameelne; roomav,
—arbete orjatöö. —binda4 tr. ikestama,
orjastama. —dorn orjus, orjapõlv, —põli.
—doms-ok orjaike, —göra orjatöö. —inn|a [—i—]
—an,—or naisori, orjatar, —kvinna vt. eelm.
—liv orjaelu, —sinne orjameel. —sinnad adj.
part. orjalik, orjameelne.
trän|a1 tr.ja intr., sport treenima, t-a för en
tävling võistluseks treenima, t-a in en viss teknik
teatud tehnikat sisse treenima, —ar|e —(e)n,=
treener. —ad adj. part. treenitud, —ing —en
treenimine, treening, lägga sig i t. treenima
536
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
