Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Tt - tryffel ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
tryffel/trä
trükimasin, —fel trükiviga, —frihet
trükivaba-dus. —frihetsbrott trükiseaduse rikkumine.
—frihetsförordning trükiseadus. —färdig adj.
trükivalmis, —färg trükivärv. —hållfasthet
tehn. survetugevus, survele vastupidavus,
—knapp el. surunupp. —knäppe rõhknööp,
trukknööp. —kontakt, el. surulüliti. —luft
tehn. suruõhk. —luft(s)broms tehn. õhkpidur,
—mätare füüs. manomeeter, —ning —en,—ar
I. surumine, surve; pigistus. 2. trükkimine,
under t. trükis. —ningskostnader pl.
trükiku-lud. — (nings)ort trükikoht. —papper
trükipa-ber. —press trükipress, —pump tehn.
suru-pump. —sak trükitööde, trükis, —sida
trükile-hekülg. —stark adj. rõhuline, —svag adj.
rõhuta. —svärta trükimust. —vals trükipress,
—ventil tehn. surveventiil. —år trükiaasta.
tryff]el —eln,—lar bot., keed. trühvel, —era1 tr.,
keed. trühvlitega täitma; fig. vürtsitama.
trygg adj. hädaohutu, kaitstud; kindel, julge,
rahulik, känna sig t. end kaitstuna e.
kindlana tundma, det kan du t-t göra seda võid sa
rahulikult teha. —a1 I. tr. kindlustama, t.
ngns framtid kellegi tulevikku kindlustama.
II. refl. end kindlustama, t. sig för följderna
end tagajärgede vastu kindlustama, end
tagajärgede eest kaitsma, ha ngn att t. sig till
kellegi juures kaitset v. toetust otsima. —ad
adj. part., en t. framtid kindlustatud tulevik,
—het —en kindlus, rahulikkus, rahu;
julgeolek, hädaohutus. —hetskänsla
julgeoleku-tunne.
trymå [—å] —n,—er trümoo (peegel).
tryne —t,—n koon, kärss;fam. nägu, molu, han
har ett fult t. tal on inetu molu.
tryt|a4 intr. puuduma, puudu olema, börja t-a
otsa saama, lõppema hakkama, mig t-er
ingenting minul ei puudu midagi, tålamodet
tröt honom ta kannatus katkes.
trå3 intr. igatsema, ihaldama, t. efter ngt millegi
järele igatsema.
tråck|elgarn traagelniit, —la1 tr. traageldama, t.
fast külge v. kinni traageldama, t. ihop kokku
traageldama.
tråd —en,—ar 1. niit, long, inte ha en torr t. på
kroppen läbimärg olema, märg olema kui
kass, tappa t-en fig. järge kaotama,
jutulõnga kaotama, livet hänger på en t. elu ripub
juuksekarva otsas, komma på t-en jälile
saama; teed leidma, denna tanke går som en
röd t. genom hela framställningen see mõte
käib punase niidina läbi kogu esituse. 2.
(metall-) traat. 3. kiud, fiiber. —a2 tr., t.
dansen tantsu alustama, tantsima, —buss
trollibuss. —docka lõngatokk. —dragare
traadi-tõmbaja. —drageri [—i] —(e)t,—er
traadite-has. —dragning traaditõmbamine. — formig
adj. niidikujuline, niitjas, —förbindelse
traa-diside. —ig adj. kiudjas, kiudne. —lös adj.
traadita, t. telegrafi traadita telegraafia,
raa-diotelegraafia. —mask zool. traatuss. —nät
traatvõrk, —radio el. traathääling. —rulle
nii-dirull. —sax traadikäärid. —sikt traatsõel.
—sliten adj. part. kulunud, vile. —spik
traat-nael. —spole niidipool. —stängsel traataed.
—såll traatsõel.
tråg —et,= küna, mold. —dal geol. moldorg.
tråk —et,= igavus; pahandus, ebameeldivus;
igav töö. —a1 tr., intr. igavust tundma, t. ut
ngn kedagi ära tüütama. —ig adj. igav; tüütav,
ebameeldiv; raske, tülikas; kahetsusväärne,
kurb, en t. historia kurb lugu, så t-t, att du
inte kunde komma! kui kahju, et sa ei saanud
tulla!, ha det t-t ställt raskes olukorras
olema. —ighet —en,—er 1. igavus. 2.
ebameeldivus, pahandus, —måns — en,—ar fam. igav,
tüütu inimene, tüütusehunnik.
trål —en,—ar traalnoot, tr aal. —a1 intr. traalima.
—ar|e —(e)n,= traaler, —fiske traalpüük.
—ångare traallaev.
trån|a1 intr. igatsema, janunema; ihaldama,
(igatsusest) närbuma, en t-ande blick igatsev
pilk. —ad ~en igatsus, —ar|e —(e)n,=
igatseja. —full adj. igatsev, täis igatsust, —sjuk adj.
igatsev; igatsusest haige, —sjuka igatsus,
trång adj. kitsas, ahas, ahtake; väike, sitta t-t
kokkusurutult istuma, ha t-a villkor, ha det
t-t ställt majanduslikult raskes olukorras
olema, (kellelgi) kitsas käes olema, —bodd adj.
part., vara t. kitsalt koos elama, —bröstad
adj. part. kitsarinnaline, —halsad adj. part.
peenikese kaelaga, —het —en kitsus, —hüvad
adj. part. piiratud mõistusega, napakas,
ru-. mal. —mål kimbatus; kitsikus, bringa,
försätta ngn i t. kedagi kimbatusse viima, vara i
t. täbaras seisukorras olema, kimbatuses
olema. —sinnad, —sint adj. part. kitsarinnaline,
väiklane, —syn fig. ühekülgsus, piiratus,
kit-sarinnalisus. —synt adj. part. ühekülgne,
piiratud, kitsarinnaline,
trä —(e)t,—n puu; puit; halg, av t. puust. —a1 intr.
puu otsa ronima, puu otsa lendama, —aktig
adj. puidutaoline, puitjaspuine, —arbete
puutöö, —aska puutuhk, —beläte puust kuju.
—ben puujalg, —bit puu tükk. —blåsinstrument
muus. puupill, puupuhkpill. —bock 1.
sae-pukk, pukkjalg. 2. fam. mühakas, tölplane.
—bricka puust kandik, —fat puuvaat. —fiber
puukiud. —förädling puidutöötlemine,
—förädlingsfabrik puidutöötlemistööstus.
—hjul puuratas. —hus puumaja, —häst
puuhobune, puust hobune, —industri
puidutöön-dus. —ig adj. puutaoline, puitjas; igav, puine;
kitsarinnaline, rumal, —kari mäng. laud, nel-
535
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
