Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Tt - tumla ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
tumla/tunna
(selle peale) lööme käed kokku, t. på ngt fig.
millegi kallal õiendama, midagi muutma v.
vusserdama, millessegi puutuma, t. in virke
puitu (tollides) mõõtma. —m|e —en,—ar
pöial, bita sig i t-en fig. eksima, valesti
arvestama, hålla t-en på ögat på ngn fig. kedagi
valjult ohjes pidama, kellegi üle hoolikalt
valvama, hålla t-arna för ngn kellelegi pöialt
hoidma, suga t-en pöialt imema. — meliten
[—i—] kääbus, pöialpoiss, päkapikumees;
väike põngerjas. —metott [—å—] lastek.
täi-tapja, pöial, —nagel pöidlaküüs. —ning
—en,—ar kompamine, katsumine; erik.
puumõõtmine. —skruv pöidlakruvi, sätta
t-arpå ngn kedagi pigistama, —stock tollipulk.
—sugare —n,= pöidlaimeja. —tuta
pöidla-tupp. —vante labakinnas.
tumjla1 I. tr. (hobust) ringi joosta laskma. II.
intr. kukkuma, langema, t-la överända
uperkuuti alla kukkuma. III. refl. vähkrema,
püherdama; vallatlema, hullama, möllama,
hästarna t-lade sig i gräset hobused
püherdasid rohus; rõhut. abis.: t-la emot
tuigerdades vastu minema, t-la fram ettevaatamatult
edasi sööstma, t-la om(kring) hullama,
vallatlema, tankarna t-lade om i hans huvud
mõtted keerlesid tal peas, t-la omkull maha
kukkuma, uperkuuti lendama. —lar|e
—(e)n,= 1. zool. pringel (delfiin). 2. peeker,
karikas, —mel —let möllamine, hullamine;
sõjamöll. — melplats tallermaa; võitlusväli,
tums|bred adj. tollilaiune, —bredd tollilaius, inte
vika en t. mitte tolligi taganema, —hög adj.
tollikõrgune. —lång adj. tollipikkune. —tjock
adj. tollipaksune,
tumult [—ült] —et,= kära, lärm, mürgel;
lööming; möll, mäss, rahutus. — uarisk [—à—]
adj. kärarikas, lärmitsev, mürgeldav; rahutu,
mässuline,
tumör [—or] —en,—er med. kasvaja,
tun —et,= dial. õu; ülesharitud maa maja
ümber; tara, aed.
tund|er —ret tael.
tundr|a —an,—or tundra,
tung adj. 1. raske; ränk, rõhuv, en t. börda raske
koorem, t-t artilleri raske kahurvägi, t-a steg
rasked sammud, t-a skatter koormavad
maksud, t. luft raske õhk, ett t-t ansvar raske
vastutus, göra ngt med t-t hjärta midagi
raske südamega tegema, ha ett t-t lynne sünge
iseloomuga olema, t-a sorger rasked mured,
andas t-t raskelt hingama. 2. raskepärane,
kohmakas, t. stil raskepärane stiil. —|a —an
van. raskus, koorem, bära dagens t-a oeh
hetta päeva raskusi taluma, —bröstad adj.
part. raske hingamisega, hingeldav,
astmali-ne. —fotad adj.part. kohmakas; raskejalgne.
—för adj. tülikas, raske, —körd adj. part.
raske, vaevaline, —rodd adj. part. raskesti
sõu-tav, raske;y?g. raskepärane, pikaldane, —sint
adj. part. raskemeelne, melanhoolne; kurb,
nukker. —sinthet —en raskemeelsus,
melanhoolia; kurbus, nukrus. —spat miner,
raske-pagu, barüüt. —sövd adj. part. raske unega,
—vikt sport raskekaal. —viktare —n,=
raskekaallane.
tung|a —an,—or ka tehn. keel; (i orgel) (orelivile)
pea; (på flagga) lõik; (land—) maanina; zool.,
vt. sjöt-a, t-an på vågen fig. ’kaalukeel’,
otsustav asjaolu, ha en giftig t-a mürgise
keelega olema, styra sin t-a, hålla sin t-a i styr
oma keelt vaos hoidma, bita sig i t-an oma
keelt hammustama; fig. äkki peatuma, tala
med dubbel v. kluven t-a kahekeelne
olema, hålla tand för t-a fig. keelt hammaste
taga hoidma, jag har det på t-an see on mul
keele peal. —ad adj. part. keeleline, —band
keelepael, lossa ngns t. kellegi keelepaelu
lahti laskma, kedagi rääkima panema, —ben
anat. keeleluu. —blomstrig adj. keelõielised.
—formig adj. keelekujuline. —häfta med.
kidakeelsus. —ljud keel. keelehäälik, lingvaal.
—omål keel. —omålstalande glossolaalia,
usulise hardumuse mõjul paisutatud
tunde-avaldustest tekkinud häälikuväljendused.
—papill anat. keelenäsa. —rot anat.
keelejuur, keelepära. —rygg keeleselg. —ryggsljud
keel. palataal. —spene anat. kurgu—,
suulae-nibu. —spets keeleots. —ört bot. imikas.
tung|el —let van., dial. kuu, kuuvalgus.
tungus [—üs] —en,—er 1. tunguus, evenk. 2. fig.
erak, peanorutaja, tusatseja. —isk adj.
tunguusi; fig. loid, igav.
tunik [—ik] —en,—er teat. põlvini ulatuv kleit.
—|a —an,—or tuunika.
tunn adj. 1. õhuke; peen, peenike; kõhn; sale. 2.
hõre, kerge. 3. vedel; lahja, en t. soppa vedel
supp, ett tunt öl lahja õlu. —a11. tr., t. ut ngt
midagi hõrendama, vähendama; midagi
vedeldama. II. intr., t. av vähenema. —as1 dep.
vähenema, t. ut vähenema; hõrenema;
vedelaks minema, —bröd norra leib. —flytande
adj. part. vedel, —het —en 1. õhedus; peenus;
saledus. 2. hõredus. 3. vedelus. —klädd adj.
part. kergelt riietatud. —rå(n) (õõnes) vahvel.
—skalig adj. õhukese koorega, —sliten adj.
part. õhukeseks kulunud, —sådd adj. part.
hõredalt külvatud; fig. harv, hõre. —tarm
anat. peensool. —väggig adj. õhukeste
seintega.
tunn|a — an,—or tünn, vaat, tomma t-or
skramlar mest tühi vaat koliseb kõige enam, hoppa
i galen t-a fig., fam. eksima, vääratama, en
t-a guld van. 100.000taalrit, —band tünnivits.
539
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
