Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Vv - vattumannen ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
vattumannen/vederbör
veega keedetud supp. —välling veega
keedetud jahusupp.
vattu|mannen as tr. Veevalaja, —nöd årh.
veehä-da; merehäda. —siktig adj. vesitõbine.
—skräck marutõbi, —sot med. vesitõbi.
vax —et,—er vaha, vara som v. i ngns händer
olema nagu vaha kellegi käes, av v. vahast. —a1
tr. vahatama. —aktig adj. vahataoline.
—avtryck vahaäratõmme. —bild vahakuju,
—blomma bot. vahalill. —böna bot., keed.
vahauba. —docka vahanukk. —duk vahariie.
—figur vt. —bild. —gul adj. vahakollane,
—kabinett vahakujude kabinet v. kogu,
panopti-kum. —ljus vahaküünal, —papper vahapaber.
—plastik [—ik] kunst, vahaplastika.
—skiv-ling bot. seen Hygrophoros. —sigill
vahapit-ser. —tavla aj. vahatahvel.
wc [vese] —t,—n v.= W.C., veeklosett. —skål
klosetipott.
ve 1. muutm. subst, häda, õnnetus, ve oeh väi
mure ja rõõm, õnnetus ja õnn. 2. interj.
häda! oh!, ropa ve oeh förbannelse över ngn
kellelegi häda ja viletsust kaela paluma.
—klaga1 intr. häda kaebama, hädaldama,
kaebama, kurtma, —klagan hädakaebus,
hädakisa. —mod haledus, nukrus, —modig adj.
håle, nukker, kurb. —modighet vt. —mod.
—modsfull adj. täis haledust. — modsfylld
adj. part., vt. eelm.
veck —et,= voit, korts, kurd, kiber; (skjort—)
vahepits, (lös—) manisk, (knä—) põlveõnnal,
(arm—) kaenlaauk, lägga pannan i djupa v.
otsaesist sügavasti kortsutama. — |å1 I. tr.
voltima, kurrutama, II. refl. volti minema;
kurduma, —berg geol. kurdmägi. —ig adj.
volditud, kurruline. —lagd adj. part. volditud,
—ning —en,—ar voltimine, kurrutamine; geol.
kurdumine.
veck|a —an,—or nädal, för en v-a sedan nädala
eest, nädal tagasi, om en v-a nädala pärast,
under v-ans lopp nädala jooksul, i slutet av
nästa v-a tuleva nädala lõpul, —tals adv.
nä-dalaviisi, nädaliti, —vill adj., vara v. mitte
teadma, mis nädalapäev on.
vecko I avlöning nädalapalk. —bilaga
(pühapäevane) lisa. —blad nädalaleht, —dag
nädalapäev. —förtjänst nädalateenistus,
nädalapalk. —gammal adj. nädalane, —helg
näda-lapüha. —lång adj. nädalapikkune,
—magasin nädalaleht, —pengar pl. taskuraha (üheks
nädalaks), —skifte nädalavahetus, —tals adv.
nädalaviisi. —tidning, —tidskrift nädalaleht.
veckl|a1 tr. mähkima, mässima; rõhut. abis.: v-a
av lahti mässima, v-a ihop kokku panema,
v-a in sisse mässima, v-a upp, ut lahti tegema,
—are ~n,= zool. mähkur. — arfjäril zool., vt.
eelm. —ing ~en,~ar mässimine, mähkimine;
mähis.
ved —en kütte—, põletuspuud, halud, —aktig adj.
puidutaoline, puitjas. —artad adj. part., vt.
eelm. —avverkning küttepuude tegemine,
—bock zool. Longicornia. —bod puukuur.
—borre zool. kooreürask. —brand 1. kütte—,
põletuspuud. 2. kütmine, —famn puusüld.
—fång sületäis puid; årh. õigus metsast puid
võtta, —gård puuhoov. —huggande 1. —t
subst. part. puuraiumine. 2. adj. part. puid
raiuv, —huggare puuraiuja, —huggning
puuraiumine. —hög puuhunnik. —kast puuriit.
—kubb(e) puupakk. —lass puukoorem. —lår
puukast, —pinne puupulk, —ram puuraam,
—skuta laev puude vedamiseks, —stapel
puu-virn, —hunnik, —såg puusaag. — sågare
puu-saagija. —trä puuhalg, —välta puuvirn.
—ämne puitaine.
veder|bör irr., impers., den det v-bör vastav v.
asjaomane inimene, dem det v-bör need,
kellesse asi puutub, asjaomased, som sig v-bör
nagu sobiv on. —börande 1. adj. part. vastav,
asjaomane, kõnesolev. 2. subst, part.,
muutm. vastav v. kõnesolev isik, höga v.
kõrged ülemused. —börlig adj. kohane, vastav,
õige, vääriline, nõutav, vajalik, sobiv, med v-t
tillstånd vastava loaga. —börligen, —börligt
adv. sobival v. kohasel viisil. —deloman
vastane, vaenlane. —döpare aj. taasristija,
ana-baptist. —faras4 dep. juhtuma, osaks saama,
låta ngn v. rättvisa kellelegi õigust tegema,
intet ont skall v. dig sinuga ei juhtu midagi
halba, —fående —t subst, part., van.
tervenemine, paranemine, —gälla2 tr. kätte maksma,
tasuma, v. ont med gott halba heaga tasuma.
—gällning tasumine, kättemaks; tasu,få ngt
som (i) v. midagi tasuks saama, —häftig adj.
usaldatav, kindel; jur. soliidne,
maksujõuline, —võimeline, —häftighet usaldatavus;
soliidsus, maksuvõimelisus. —kvicka2 tr.
kosutama, karastama, värskendama.
—kvickel-se —n,—r kosutus, karastus, värskendus.
—lag tasu, vastutasu, vastuteene; ehit. tugi.
—lagsmur ehit. tugimüür, —like, han är min
v. ta on minuga ühe—, samaväärne, behandla
som sin v. omasugusena kohtlema, —lägga2
irr., tr. ümber lükkama, —läggning
ümberlükkamine. —mäle —t,—n tõendus,
tunnistus, märk. —möda vaev, raskus,
—namn vt. binamn, —part. årh., vt. motpart.
—saka1 tr., årh., vt. förneka ja försaka.
—sakare ~n,= vastane, vaenlane. —stygglig
adj. kole, hirmus, jõle, jälk, vastik, koletislik.
—stygglighet ~en,~er koledus, jõledus,
jäledus. —tagen adj. part. tavaline,
traditsiooniline, kombeks saanud, —vilja vastumeelsus,
jälestus, tülgastus, —våga1 tr. riskeerima,
577
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
