Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Vv - visavi ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
visavi/visualisera
dama, avaldama, ette näitama, v-a ngn vägen
kedagi õigele teele juhatama, v-a ngn på
dörren kellelegi ust näitama; rõhut. abis.: v-a
bort ära saatma, minema saatma, v-a fram
ette näitama, esitama, v-a ifrån sig tagasi
lükkama, tagasi tõrjuma, keelduma, mitte
vastu võtma, mitte lubama, v-a ned alla
saatma, v-a omkring, han v-ade mig omkring i
staden ta näitas mulle linna, v-a upp ette
näitama, v-a ut minema saatma, ust näitama,
—ar|e —(e)n,= näitaja, osuti, seier. — arhjul
osutiratas. — artavla numbrilaud. —arvåg
osutikaalud. —ning ~en,~ar näitamine,
vaatamine.
visavi 1. —(e)n,—er visavii, vastasistuja, —olija.
2. adv. ja prep. visavii, vastas, vastamisi;
vastu, suhtes.
vischan v. vissjan fam. maa, provints, bo långt ut
på v. maal v. provintsis elama,
vis|e —en,—ar emamesilane. ~cell emamesilase
rakk. ~lös adj. ilma emamesilaseta,
visent [—é—] —en,—er zool. piison.
viser|a1 tr. viseerima, viisaga varustama, —ing
~en,~ar viseerimine. — visum = v. —et, pl.
visa v.= viisa, —tvång viisasundus.
visib|el [—ib—] adj. nähtav. —ilitet [—ét] ~en
nähtavus.
vision [—šon] —en,—er visioon, nägemus,
ilmutus. —är [—är] 1. adj. visionaarne,
nägemuslik. 2. —en,—er selgeltnägija. — visuell [—é—]
adj. visuaalne,
visir —et,= 1. aj. visiir, kiivrivõre. 2. sõj., tehn.
visiir, sihtimisseadis. —linje sõj. kaugus
sihiku ja sälgu vahel, —punkt sõj. sihtpunkt,
—skiva fot. tuhm—, mattklaas. —skåra sõj.
sihikusälk.
visit —en,—er visiit, külaskäik, külastus, göra v.
külaskäiku tegema, fransysk v. väga lühike
külastus. —ation —en,—er visitatsioon,
visi-teerimine; läbiotsimine, ülevaatus.
—ations-förrättare visiteerija, ülevaataja. —ator
[—åtår] —n,—er [—õ—] vt. eelm. —atris [—is]
—en,—er naisvisiteerija, —ülevaataja, —era1
tr. visiteerima, läbi otsima, üle vaatama,
—ering —en,—ar visiteerimine, ülevaatus,
läbiotsimine. —dags adv. visiidiaeg. —format
fot. visiitkaardi formaat, —klädd adj. part.
visiidiks riietatud, —kort visiit—, nimekaart.
1visk|a 1. — an,—or väike luud, nühits. 2.1 tr.
pühkima, puhastama, v-a med svansen saba
liputama, —ar|e —(e)n,= sõj. nühis. —ning
~en,~ar pühkimine, puhastamine.
2visk|aJ intr. ja tr. sosistama, sosisema, v-a ngt i
örat på ngn kellelegi midagi kõrva sosistama,
i v-ande ton sosistades, —leken teat. mäng.
—ar|e —(e)n,= sosistaja, —ning ~en, ~ar
sosistamine, sosin.
viskos [—ås] —en keem. viskoos, —itet [—ét]
—en viskoossus, —silke viskoossiid. — viskös
[—os] adj. viskoosne, sitke, kleepuv,
visky v. whisky —n viski, —grogg viskigrokk,
viski seltersiga,
vismut —en keem. vismut, —glans vismutläik,
vismutiin. —malm geol. vismutimaak.
visp —en,—ar vahustaja, vilbats. vispel. —a1 tr.
vahustama, viipama, vispeldama, vahule
kloppima, segama; fam. lööma, v. ihop en
smet (koogi)tainast kokku segama, v. till
vispeldama, vahule kloppima, v. till ngn med
handen fam. kedagi käega lööma, kellelegi
hoopi andma, v. upp ett ägg muna vahule
kloppima. —er —n fam. rahutu hing,
muutliku meelega inimene, tuisupea, —grädde
vahukoor. —ig adj., fam. rahutu, muutliku
meelega, kergemeelne, —ighet —en,—er fam.
meelemuutlikkus, kergemeelsus, —kvist
visplina kasutatav oksake; visplist lahtitulnud
oks. —ning —en,—ar vahustamine, viipamine,
vispeldamine.
viss adj. kindel; teatud; keegi, mingi, vara v. om
ngt milleski kindel olema, en v. person teatud
isik, av v-a skäl teatud põhjustel, i v-a fail
teatud juhtudel, ett v-t ställe teatud koht; ka
tualett, klosett. — erligen adv. kindlasti, v____
men ... küll... aga .... —het —en kindlus,
veendumus, skaffa sig v. om ngt millegi
kohta kindlat teadmist v. selgust muretsema, veta
ngt med v. midagi kindlasti teadma, —o
muutm., för v. kindlasti, till yttermera v. selle
asja suuremaks kinnituseks. —t adv. vist,
vististi; kindlasti, ja v.jal ah, õige! no muidugi!
nojah!, jo v./jah, seda küll! väga õige! noh
muidugi!, v. inte sugugi mitte, kindlasti mitte,
det vet jag v. det muidugi ma tean seda, han
har v. gift om sig ta on vist uuesti abiellunud,
vissel|konsert vilekontsert; fig. väljavilistamine.
—pipa vilepill,
viss I en adj. närtsinud, koltunud; fam. vilets,
kehv; rumal, inetu, tühine, igav. —na1 intr.
närtsima, koltuma, —nad adj. part.
närtsinud, koltunud; fig. kortsunud,
vissi|a 1. —an,—or vile. 2.1 intr. ja tr. vilistama,
vilet lööma, v-a ut välja vilistama, —ing
~en,~ar vilistamine, vilin.
vist v. whist —en mäng. vist. —parti vistipartii.
—spelare vistimängija.
vist|ande ~t subst. part. viibimine, olemine. —as1
dep. viibima, olema, elama, elutsema. —e
~t,~n viibimiskoht, pesapaik. —else ~n,~r
viibimine, under min v. utomlands minu
välismaal viibimise ajal. —elseort elukoht,
asukoht, —elsetillstånd luba kuskil viibida,
visthus ait. —böd vt. eelm.
visu|alisera1 tr. näitlikuks tegema, endale ette
588
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
