Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Vv - vit ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
vit/vittnesarvode
kujutama. — aliserar|e — (e)n,= reklaami alal
töötaja, —ell [—é—] adj. visuaalne, nägemise
kaudu tajutav,
vit adj. valge. —|a —an,—or valge, v-an i ett ägg
munavalge. —aktig adj. valkjas, —alf v. —alv
müt. hea haldjas, —beta bot. söödapeet,
loo-manaeris, suhkrupeet, —betssocker
peedi-suhkur. —bok pl. —ar bot. valgepöök. —bok
pl. —böcker valge raamat, —broderi
valgetik-kimine, —tikand, —garva1 tr. valgeks
parkima. —garvning valgeparkimine. —glänsande
adj. part. läikivalt v. säravalt valge, —glödga1
tr. valgeks hõõgutama. —glödgning valgeks
hõõgutamine. —het —en valgedus. —hyllt adj.
part. valge nahaga, valgenahaline, —hårig
adj. valgejuukseline, valgepäine, —kalka1 tr.
valgeks lupjama, —klädd adj. part. valges
rõivastuses e. riietuses, —klöver bot. valge
ristikhein, —koka1 tr., tehn. valgeks keetma,
—kål bot. kapsas, —kålshuvud kapsapea,
—kålssoppa kapsasupp, —lackera1 tr.
valgeks lakkima e. lakeerima. —limma1 tr., erik.
valge liimvärviga üle võõpama; valgeks
lupjama. —lök bot. küüslauk, —mena1 tr.
valgeks lupjama, —mossa bot. turbasammal,
—mosse kõrgraba. —måla1 tr. valgeks
värvima. —mössa fam. üliõpilane, tudeng, —na1
intr. valgeks minema, kahvatama, kahvatuks
muutuma, —peppar valge pipar. —plister bot.
valge iminõges. —rappa1 tr. valgeks
krohvima. —rappning valgeks krohvimine, —rysk
adj. valgevene. —ryss valgevenelane. —sippa
bot. ülane. —strimmig adj. valgetriibuline,
—tvätt valge pesu. —varor pl. pesukaubad.
—varuaffar pesukauplus. —ved bot.
malts-puit. —öga silmavalge, se döden i v-t
surmale (otse) silma vaatama. —t valge, valge
värvaine, zinkv. keem. tsinkvalge.
vital adj. vitaalne, elujõuline; eluline, v-a behov
elulised vajadused, v-a frågor elulised
küsimused. —itet [—ét] —en vitaalsus, elujõulisus,
vitamin — et,—er vitamiin, —behov
vitamiinitar-ve. —brist vitamiinide puudus, —fattig adj.
vitamiinivaene. — haltig adj. vitamiine
sisaldav. —rik adj. vitamiinirikas, —era v. —isera1
tr. vitaminiseerima, vitamiinidega rikastama,
vite —t,—n jur. rahatrahv, kahetsusraha, vid v.
förbjudet karistuse ähvardusel keelatud.
—sbelagd adj. part. karistatav. — sbelopp
rahatrahvi summa. —sförbud keeld karistuse
ähvardusega,
vitling v. vittling —en,—ar zool. valgetursk.
vitrin —en,—er vitriin, vaatekapp.
vitriol —en keem. vitriol. —haltig adj. vitrioli
sisaldav. —olja vitrioliõli, väävelhape, lõngaõli.
vits —en,—ar teravmeelitsus, sõnademäng; fam.
mõistlikkus, mõte, säga, göra v-ar teravmee-
litsema, inte förstå v-en med ngt millegi
mõttest v. otstarbest mitte aru saama. —a1 intr.
nalja viskama, teravmeelitsema. —are —n,=
naljanina. —ig adj. naljatlev; teravmeelitsev;
naljakas; fam. mõistlik. —ighet —en,—er
teravmeelsus, naljakus; fam. mõistlikkus,
mõte. —makare vt. —are.
vitsord tunnistus. —a1 tr. tunnistust andma,
tunnistama, kinnitama, tõestama,
vitt adv. kaugel, kaugele, kaugelt, laialt, knallen
hördes v. omkring pauk kuuldus kaugele,
pauk oli kaugelt kuulda, seden är v. utbredd
komme on laialt levinud, så v. jag vet niipalju
kui mina tean, minu teades, orda v. och brett
om ngt midagi pikalt ja laialt seletama.
—bekant adj. väga tuntud, üldtuntud,
—berest adj. part. paljureisinud, —beryktad,
—berömd adj. part. väga kuulus, —famnande
adj. part. suure—, laiaulatuslik,
laiahaardeline, mitmekülgne, v. intressen laialdased v.
mitmekülgsed huvid, —frejdad adj. part., vt.
—beryktad, —gående adj. part.
kaugeleulatuv, laiaulatuslik, —omfattande adj. part.
laiaulatuslik, laiahaardeline, mitmekülgne,
—omkring adv. kaugel(e) ümberringi,
—omspännande adj. part. laiaulatuslik,
laiahaardeline. —seende adj. part. kaugelenägev;y?g.
ettenägelik. —skild adj. part. täiesti erinev, det
är två v-a saker need on kaks täiesti erinevat
asja. —svävande adj. part. kõrgelennuline, v.
planer kõrgelennulised plaanid, —utseende
adj. part. laialdane, laiaulatuslik;
ettenähta-matuid tagajärgi toov. —utsträckt adj. part.
kaugeleulatuv,
vitten muutm., van. peenraha, fig. penn, kross,
sent, inte en v. mitte sentigi,
vitter adj. literaarne, kirjanduslik,
ilukirjanduslik, belletristlik; kirjandust armastav, —het
—en ilukirjandus, belletristika;
kirjandushar-rastus, Vitterhets Historie oeh Antikvitets
Akademien Humanitaarteaduste
Akadeemia, Svenska Vitterhetssamfundet Rootsi
Ilukirjanduse Selts, —hetsalster
kirjandusteos. —hetsidkare ilukirjanik, belletrist.
—hetssamfund ilukirjanduslik selts, —lek
ilukirjandus, belletristika, ilukirjanduslik
tegevus. —lekare ilukirjanik, belletrist,
ilukirjanduslik diletant.
vittja1 tr. tühjendama, v. nät võrke kaladest
tühjendama, v. ngns fickor kellegi taskuid
tühjendama.
vittn|a1 intr. tunnistama, tunnistust andma, det
v-ar om dålig smak see annab tunnistust
halvast maitsest, v-a mot ngn kellegi vastu
tunnistama. —|e ~t,~n tunnistaja, tunnismees;
tunnistus, bära v-e om tunnistama,
vittnes|arvode tunnistaja tasu. —berättelse tun-
589
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
