Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Vv - västan ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
västan/växel
maani, —goter pl., aj. läänegootid. —göt|e
—en,—ar Västergötlandi elanik, —götadialekt
västergötlandi keelemurre. —götsk adj.
västergötlandi. —götsk|a 1. —an västergötlandi
keelemurre. 2. —an,—or Västergötlandist
pärit (olev) naine, —kust läänerannik, —lig
adj. lääne, läänepoolne, —makterna pl.
lääneriigid. —manländsk adj. västmanlandi.
—manlänning —en,—ar Västmanlandi elanik,
—nordisk adj. läänepõhjamaine,
läänepõhjamaa-. —nordiska —n
läänepohja-maa keel. —på adv. lääne poole, lääne pool.
—ra adj. läänepoolne, lääne, på v. sidan
läänepoolsel küljel, —romersk adj. läänerooma.
—svensk adj. läänerootsi; subst.
Lääne-Rootsi elanik, —vart adv. lääne poole,
västan 1. adv. lääne poolt, läänest, läänekaarest.
2. (en) läänetuul, en mild v. pehme läänetuul,
—fläkt nõrk, kerge läänetuul, —ifrån adv.
lääne poolt, läänest, —vind läänetuul, —väder
van., vt. eelm.
väster 1. —n lääs, läänekaar, vest, Viida v-n
Metsik Lääs. 2. adv., v. ifrån lääne poolt, läänest,
v. om ngt millestki lääne pool, lääne pool
midagi, v. ut lääne poole. —bottning —en,—ar
Västerbotteni elanik. —bottnisk adj.
västerbotteni. —bottnisk|a 1. —an västerbotteni
keelemurre. 2. —an,—or Västerbottenist pärit
(olev) naine, —havet Põhjameri. —landet
Lääne-, Õhtumaa, Euroopa, —led van., i v.
lääne poole, —ländsk adj. õhtumaine,
läänemaine. —länning —en,—ar õhtumaalane,
lää-nemaalane. —på adv. lääne poole, —sol
õhtupäike. —ut adv. lääne poole, —över adv., vt.
eelm.
Väster|botten Põhja-Rootsi maakond. — götland
Edela-Rootsi maakond, —ås [—ås] linn
Väst-manlandis.
Västmanland Kesk-Rootsi maakond,
västmanländsk adj. västmanlandi. — |a 1. —an
västmanlandi keelemurre. 2. —an,—or
Väst-manlandist pärit (olev) naine,
vät|a 1. —an märgus, niiskus, rõskus; vihm. 2?
tr. ja intr. märjaks tegema, niisutama,
kastma; märjaks saama, märguma, v-a ned
märjaks tegema, v-a ner sig end märjaks tegema,
—ning — en,—ar märjaks tegemine,
niisutamine, kastmine; märgumine, märjaks saamine,
väte —t keem. vesinik, —bomb sõj.
vesiniku-pomm. —superoxid keem. vesiniku
üliha-pend. — vätgas vt. väte.
vätsk|a 1. —an,—or vedelik, niiskus, vara vid
sunda v-or fig. hea tervise juures olema. 2.1
refl. märguma, märg olema, märjaks saama.
—as1 dep., vt. eelm. —eartad adj. part. vedel,
vedelikusarnane. — efattig adj.
vedelikuvae-ne. —emätare vedelikumõõtja. —epelare ve-
deliku sammas. —ig adj. vesine, vedel,
vätt|e —en,—ar rahval, tont, vaim. haldjas.
—eljus 1. bot. käopakk. 2. fam. belemniit.
—eros bot. käopakk.
Vättern järv Kesk-Rootsi lõunaosas,
väv —en,—ar kangas, riie; kude; kangruteljed,
(spindel-) ämblikuvõrk, sätta upp en v.
kangast üles panema, —a2 tr. ja intr. kangast
kuduma, v. vadmal teat. tantsumäng. —ar|e
—(e)n,= kangur, kangakuduja; zool.
kangur-lind. —arfågel zool., vt. eelm. —born
kanga-poom. —botten kangapõhi. —bult vt. —born.
—eri [—i] —(e)t,—er kangakudumine;
kudu-mistööstus, —vabrik. —ersk|a —an,—or
nais-kangur, —kuduja, —kam vt. —sked. —klister
mett. —knut kangrusõlm. —nad —en,—ar
kangas, riie; kude. —ning —en,—ar
kudumine. —paeke riidepakk. —rulle kangarull.
—skaft niis, niied. —sked kangasuga, —piird.
—skyttel süstik, kangapool. —skäl
kangava-helik. —spännare kangasõlg. —stol kangru-,
kudumisteljed, kangasjalad, —puud.
vävnads|lära anat. koeõpetus, histoloogia.
—saft, —vätska anat. koemahl, lümf.
växja2,4 I. intr. kasvama; rõhut. abis.: v-a bort
(inimese) kasvades ära kaduma, v-a fast kinni
kasvama, külge kasvama, v-a fram välja
kasvama; fig. arenema, kujunema, v-a i
kläderna riietele järele kasvama, v-a ifrån ngt
millestki välja kasvama;/^, millestki üle saama,
midagi ületama, v-a ifrån ett missbruk
kasvades mingist pahest lahti saama, hon har
vuxit ifrån sig ta ei ole enam nii ilus, ta on
välja kasvanud, v-a igen kinni kasvama, v-a
ihop kokku kasvama, v-a om ngn kellestki
suuremaks kasvama, v-a till juurde v.
suuremaks kasvama, v-a till i ålder och visdom
vanemaks ja targemaks saama, suuremaks ja
targemaks kasvama, v-a till sig ilusamaks
muutuma, v-a upp üles v. suureks kasvama,
v-a ur välja kasvama, han har vuxit ur
kläderna ta ön riideist välja kasvanud, v-a ut
välja kasvama; suurenema, paisuma;
täiskasvanuks saama, hon har redan vuxit ut ta
on juba täiskasvanud. II. refl., v-a sig stark
sirguma, tugevaks kasvama. —kraft
kasvujõud, —period, —tid kasvuperiood.
Väx|el —eln,—lar maj. veksel, tratt,
käskvek-sel, skriva på en v-el vekslile alla kirjutama,
lösa in en v-el vekslit välja lunastama, låta en
v-el förfalla vekslit protesti laskma, omsätta
en v-el vekslit pikendama, draga v-lar på
framtiden fig. veksleid oraste peale tegema.
—accept veksliaktsept. —blankett
veksli-plank. —diskont(o) vekslidiskonto
—diskontering veksli diskonteerimine. —förfalskare
vekslivöltsija. —givare veksliandja. —kurs
601
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
