Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Vv - växel ... - Xx
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
växel/xenon
vekslikurss. —omsättning veksli
pikendamine. —ryttare fam. vekslikangelane. —rytteri
fam. alaline vekslitega tegelemine, —tagare
vekslisaaja. —utställare veksliandja.
2väx|el —eln 1. (växelpengar) peen-,
vahetusraha,./^ har ingen v-el på mig mul pole
peen-e. vahetusraha. 2.pl. —lar a. jahind. uluki v.
metslooma teerada, b. tehn. käik; sidur;
pöörang, pööre. c. telefonikeskjaam, d. liitekoht.
-bord laud telefonikeskjaamas, —bruk põll.
mitme põllu pidamine, -förrn vaheldusvorm.
—kassa vahetuskassa. —kontor
vahetuskon-tor, —büroo, —korsning raudt. pöörang,
—kurs vahetuskurss. —lok(omotiv)
manööv-rivedur. —låda tehn. käigukast, —mynt
vahetusraha, peenraha, —pengar pl. vahetusraha,
—spak tehn. käigukang. —spänning el.
vahelduvpinge. —ström el. vahelduvvol.
—strömsgenerator el. vahelduvvoolugeneraator.
—strömsnät el. vahelduvvooluvõrk. —ställ,
—ställverk raudt. mehhaaniline pöörmeseadj a.
—sång kirikl. vastulaul. —verkan
vastastikune mõju. —vis adv. vaheldumisi,
kordamööda, kordamisi, —la1 tr. ja intr. 1 (raha)
vahetama, kan du v. en femma ? kas sa võid
vahetada viis krooni?. 2. raudt. manööverdama,
rongi koostama. 3. (utbyta) vahetama, v.
ringar sõrmuseid vahetama, v. ord
kõnelema, rääkima. 4. (skifta) muutuma,
vahelduma, lyckan v-r õnn vaheldub, õnn on
muutlik. 5. (om bil) käiku vahetama. 6. jahind.
(om djur) asukohta vahetama; rõhut. abis.:
v. in vahetama, v. in ett tåg rööpaid
vahetama, v. ned madalamat käiku sisse panema, v.
till sig vahetama (millegi vastu), v. upp
kõrgemat käiku sisse panema, v. ut vt. utväxla,
—lande adj. part. vahelduv, v. vindar
vahelduvad tuuled. —lar|e — (e)n,= 1. raudt.
pöörmeseadj a. 2. van. rahavahetaja. —ling
—en,—ar vahetamine, vahetus; vaheldus,
muutumine, muudatus, muutus; raudt.
röö-paseadmine, rongikoostamine. — lingsrik adj.
vaheldusrikas.
Växiö, Växjö [—kš—] linn Smålandis.
växt 1. —en kasv, stor till v-en suurekasvuline,
suure kasvuga, stanna i v-en arenemises
seisma jääma. 2. pl. —er taim; kasvaja,
—anatomi taimeanatoomia. —art taimeliik, —bas
alkaloid. —biologi taimebioloogia, —cell
taime-rakk. —familj taimeperekond. —fiber
taime-kiud. —fysiologi taimefüsioloogia,
—förädling taimearetus. —geografi taimegeografia.
—gift taimemürk. —hus kasvumaja,
triiphoone. —kraft kasvujõud, —kännedom
taime-tundmine, —teadus, —lig adj., erik. kasyu
soodustav. —lighet —en taimestik,
vegetat-sioon. —Hm taimeliim. —liv taimeelu;
taimestik, vegetatsioon. —lära botaanika,
—margarin taime või. —olja taimeõli, —period
kasvu-periood. —press taimepress. —region
taime-valdkond, —piirkond, —regioon, —riket
taimeriik. —saft taimemahl. —samhälle
taim-kond, taimekooslus, —samling taimekogu.
—silke kunstsiid. —sjukdom taimehaigus.
—skydd taimekaitse, —slag taimeliik, —släkte
taimesugukond. —smör taimevõi. —värk Jag
har v. i benen mul jalad kasvavad valutades,
—värld taimestik, taimeriik, floora, —ämne
embrüo, idulane. —ätande 1. adj. part.
taime-sööja. 2. subst. part. taimesöömine. —ätare
—n,= taimesööja, taimetoitlane.
vörd|a1 tr. austama, lugu pidama. —ig adj.
auväärne, v. prosten teie kõrgeausus. —ighet
—en auväärsus. —nad —en aukartus,
lugupidamine; sõnakuulmine, sõnakuulelikkus,
hysa v. för ngn kellegi vastu aukartust
tundma, min v. till er fru minu lugupidamine teie
prouale, —sam adj. aupaklik, austav,
lugupidav. —samhet —en aupaklikkus, aukartus,
lugupidamine, —samlingen adv. aupaklikult,
austavalt, aukartlikult, —samt adv. 1. vt.
eelm. 2. (i brev) suurima austusega,
vördnads|betygelse lugupidamisavaldus.
—bjudande adj. part. aukartust äratav, —full adj.
aukartlik, aupaklik, austav. —fiillhet
aupaklikkus. aukartus, —plikt
lugupidamiskohus-tus. —värd adj. auväärne, auväärt,
lugupida-misväärt. —värdhet —en auväärsus.
vört —en virre. —bröd virdeleib, vürtsleib.
—brödslimpa virdepäts, vürtsleib.
Xx
X,x [äks] — et,= X,x. —axel mat. x-telg,
abstsiss-telg. —formig adj. x-kujuline. —krok x-konks.
—värde mat. x-väärtus. —a1 tr.
kirjutusmasinal x-iga läbi tõmbama.
xantin [—in] —et v. —en keem. teat, lämmastikku
sisaldav orgaaniline ühend,
xantipp|a —an,—or riiakas naine,
xenon [—ån] —et keem. ksenoon.
602
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
