- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
608

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Åå - ångbåtsbefälhavare ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

ångbåtsbefälhavare/årrevision

tehn. aurukeskküte. —bildning füüs. auru
tekkimine, —båt aurulaev, aurik, —bläster
tehn. aurujõul töötav lõõts, —drift aurujõul
töötamine, —driven adj. part. aurujõul
töötav. —fartyg aurulaev, aurik, —färja
auru-parv. —färjeförbindelse auruparveühendus.
—förvälla2 tr. auruga keetma, —generator
tehn. aurugeneraator. —hammare tehn.
auru-haamer. —häst fig. raudruun, vedur, —koka1
tr. auruga keetma; aurutama; hautama,
—kokare aparaat auruga keetmiseks, —koi
sepasüsi. —kraft aurujõud. —kraftverk
aurujõujaam. —krän tehn. aurukraana.
—kvarn auruveski. — lok(omotiv) tehn.
auruvedur. —maskin tehn. aurumasin. —panna
tehn. aurukatel, —pannehus katlamaja,
—pump aurupump. —rosta1 tr. auruga
rösti-ma. —rum tehn. aururuum (aurukatlal), —rör
aurutoru. —skåp aurukapp. —slup aurupaat.
—spruta auruprits. —spänning tehn., füüs.
aururõhk. —strålpump tehn. aurupihusti.
—tork aurukuivati. —tröska 1. aurujõul
töötav rehepeksumasin. 2.1 tr. reht peksma
aurujõul töötava rehepeksumasinaga,
—turbin tehn. auruturbiin. —tvätt aurupesumaja;
pesemine aurupesumajas. —tvättinrättning
aurupesumaja. —tåg aururong. —vinsch
auru vints. —vissla auruvile. —vält aurujõul
töötav teerull, —värmecentral aurukeskküte.
ångbåts|befälhavare vt. —kapten, —brygga
aurikute randumissild. —flotta aurulaevastik,
—förbindelse aurikuühendus. —kapten
auri-kukapten, laevakapten, —led aurikute
sõidutee. —ledes adv. aurikuga, —tur sõit aurikul;
aurikuga peetav ühendus,
ånger —n kahetsus, gripas av å. kahetsema
hakkama. —full adj. kahetsev, täis kahetsust,
—fylld adj. part., vt. eelm. —känsla
kahetsus-tunne. —köpt adj. part., vt. —full. — ångra1 tr.
ja refl. kahetsema.
Ångermanland maakond Põhja-Rootsis.
ångermanlän|dsk adj. ångermanlandi. —dsk|a
1. —an ångermanlandi keelemurre. 2.
—an,—or Ångermanlandist pärit (olev) naine,
ångermanlandlanna. —ning —en,—ar
ånger-manlandlane.
ångest —en hirm, kartus, pelg, ängistus, känna
å. hirmu tundma, —full adj. hirmunud, täis
hirmu, ängistav, —fylld adj. part., vt. eelm.
—känsla ängistustunne. —rop hirmuhüüe.
—skri, —skrik hirmukarjatus. —skälvande
adj. part. hirmust värisev, —svett hirmuhigi.
ånyo [—yo] adv. uuesti, jälle(gi), taas, veel kord,
å. har en sommar gått jälle on üks suvi
möödunud.

år —et,= aasta, år 1972 1972 a. (aastal), gott
nytt år head uut aastat, i år tänavu, käesole-

608

val aastal, sel aastal, förra å-et, mullu,
mineval aastal, å-et förut eelmisel aastal, nästa år
järgmisel aastal, en gång om å-et üks kord
aastas, å-et runt aasta ringi v. läbi, år efter år
aastast aastasse, i nådens år armuaastal, så
här å-s sel aastaajal,för många år sedan
paljude aastate eest, om ett år ühe aasta pärast,
det blir bättre för (med) varje år iga aastaga
läheb paremaks, år ut och år in aasta-aastalt,
aastast aastasse, tjäna 20.000 om å-et
kakskümmend tuhat aastas teenima, i dag
om ett år täna aasta pärast, han har icke sett
ngn på år och dag ta pole ammu enam
kedagi näinud; en kvinna på tretti år naine
kol-mekümnendais aastais, till å-en kommen
aastates, vana, vara i sina bästa år kõige
paremais aastais olema, bära sina år med
heder nooremana näima, kui tegelikult on.
—atal, i. å. aastate viisi; palju aastaid,
—bruten, —bräckt adj. part. vanadusest
nõrk. —gång —en,—ar aastakäik, —hundrade
aastasada, sajand, —hundradeskifte
sajandivahetus. —lig adj. iga-aastane, iga aasta
tagant korduv, en å. företeelse iga-aastane
nähtus, —ligen adv. igal aastal; aastati;
aastas, de reser å. till Italien nad sõidavad igal
aastal Itaaliasse, —säll adj., årh. auga vanaks
saanud, —tal aastaarv. — talsföljd, i å.
aastaarvude järgi, —tionde aastakümme,
—tusende) aastatuhat. — års |abonnemang
aas-tatellimine.—abonnent aastatellija. —ackord
kokkulepe aasta palga kohta, aastakaup.
—arvode aastapalk, —avgift aastamaks,
—avkastning aastatoodang, —avslutning aasta
lõpetamine. —avverkning iga-aastane
ülestöötamine, —balans maj. aastabilanss,
—barn samal aastal sündinud lapsed,
—behov aastane vajadus, tarvidus aasta
kohta. —berättelse aastaaruanne, —bok
aastaraamat. —bokslut maj. aasta lõpparuanne.
—bokstav aastatäht. —dag aastapäev,
—examen aasta lõpueksam, —föl aastavanune
varss; käesoleval aastal sündinud varss,
—förening samal aastal sündinud tegelaste
ühing, —förtjänst aastatulu, aastane
teenistus. —gammal adj. aastane, aastavanune,
—högtid aastapäevapidustus. —inkomst,
—intäkt aastatulu, aastane sisetulek.
—kostnad aastane maksumus, —kull 1. samal
aastal sündinud noorloomad. 2. aastakäik,
—lång adj. aastapikkune, aastase kestusega,
—lön aastapalk, —marknad aastalaat.
—medeltemperatur aastatemperatuur, aasta
keskmine temperatur, —möte aastakoosolek,
—nederbörd aastane sadu. —omsättning maj.
aastakäive, —prenumeration aastatellimine.
—redovisning aastaaruanne, —revision iga-

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0640.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free