Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Åå - åra ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
åra/åt
aastane revisjon, —ring aastarõngas, lõim,
süü. —sammanträde vt. —möte. —skifte
aastavahetus. —skrift aastaraamat, —stat
aastaeelarve. —stämma maj. aktsiaseltsi
aastakoosolek. —tid aastaaeg, —underhåll aastane
toetus v. elatis, —växt aastalõikus, —saak.
—översikt aastaülevaade.
år|a —an,—or aer, mõla. —blad aerulaba. —fot
zool. sõudejalg. —klyka aeruhark, tull. —tag
aerutõmme. —tull tull.
ård|er —ret v. —ern, pl.= põll. (muldamis)ader.
~bill adratera,
åring —en,—ar (ühe)aastane hobune,
årt|a —an,—or zool. rägapart,
ås —en,—ar 1. ehit. (katuse)hari. 2. voor, seljak.
3. põll. adratiisel. —brant, —brink järsak,
—formig adj. voorekujuline.
åsamka11. tr. tekitama, põhjustama, à. ngn
obehag kellelegi ebameeldivusi tekitama. II. refl.
enesele tekitama v. põhjustama, å. sig
onödiga utgifter tarbetuid kulutusi endale kaela
tooma.
åse4 tr. nägema, pealt vaatama,
åsido [—i—] adv. kõrvale, lägga, sätta å. kõrvale
panema, skämt å. nali kõrvale, nali naljaks.
—lägga2 irr., tr. kõrvale panema, —satt adj.
part. kõrvalejäetud, hooletusse jäetud,
känna sig å. ennast kõrvalejäetuna tundma.
—sätta2 irr., tr. mitte hoolima, hooletusse
jätma, lugupidamatult suhtuma, å. sin egen
bekvämlighet oma enda mugavusele mitte
rõhku panema,
åsikt —en,—er arvamus, vaade, enligt min å.
minu arvates, vara av annan å. teisel
arvamisel olema, utbyta å-er arvamusi vahetama.
—sbildning arvamuste kujunemine;
arvamused. —sutbyte arvamuste vahetus,
åsk|a 1. —an,—or kõu, müristamine, äike, vara
rädd för å-an äikest kartma, det är å-a i
luften õhus on tunda äikest, å-an går müristab.
2.1 intr., impers., det å-ar müristab, —by
äikesevihm. —diger adj. äikest tõotav,
—dunder kõuemürin, —eld piksest tekitatud
tulekahju, —guld müt. piksejumal, —knall kõue ,
piksekärgatus, —ledare piksevarras, —moln
kõue—, äikesepilv, —muller kõuemürin,
—regn äikesevihm, —rädd adj. äikest kartev,
—skräll kõueraksatus. —skur vt. —by.
—skydd piksekaitse. —slag pikselöök. —stråle
van. piksenool, välk. —tung adj., vt. —diger.
—vigg(e) piksenool, välk. —väder äikese—,
pikseilm. — stämning fig. pinev meeleolu. —ig
adj. piksene, äikeseline.
åskåd|a1 tr. vaatlema, tähelepanelikult vaatama,
pealt vaatama, å-a en föreställning etendust
vaatama. —an ilma a. ja pl. vaatamine,
vaatlemine. —are ~n,= pealtvaataja, vaatleja.
—arinn|a [—i—] — an,—or naispealtvaataja.
—arläktare pealtvaatajate rõdu. —lig adj.
ülevaatlik, kujukas, näitlik; selge. —liggöra2
irr., tr. näidete varal selgeks tegema,
näitlikustama. —lighet ~en ülevaatlikkus, selgus,
—ning ~en,~ar käsitus, arusaamine,
arvamus, kujutlus; vaatamine, vaatlemine,
åskådnings|föremål näitamiseks väljapandud
ese. —materiel ped. näitliku õpetamise juures
kasutatavad vahendid. —mässig adj., å.
undervisning näitlik õpetamine, —undervisning
vt. eelm.
åsn|a —an,—or eesel, envis som en å-a
kangekaelne nagu eesel. —inn|a [—i—] —an,—or
emaeesel.
åsne|aktig adj. eesellik, eesli, å. envishet eesellik
v. eesli kangekaelsus. —drivare eesliajaja.
—föl eeslivarss. —hingst isaeesel, —spark
eesli jalahoop;flg. salakaval kallaletung
vastasele. —öra eeslikõrv; fig. peast kaugel
seisev kõrv.
åstad [—åd] adv. ära, eemale, bege sig å. ära
minema, teele asuma, —komma [å—] tr.
tegema; tekitama, põhjustama, esile kutsuma, å.
ett gott arbete head tööd tegema, å. oro
rahutust tekitama.
åstunda1 tr. soovima, tahtma, himustama, å. ngt
av hela sitt hjärta midagi kõigest südamest
soovima v. ihaldama. —n ilma a.ja pl. soov,
iha.
åstämpla1 tr. peale tembeldama.
åsyfta1 tr. taotlema, kavatsema; (millelegi)
sihtima, mõtlema, arvama, nå det å-de
ändamålet taotletud sihti saavutama, vem å-r du?
keda sa mõtled?
åsyn vaade, vaatepilt; pilk; nägemine, i allas å.
kõikide nähes, kom icke i min å.l ära tule mu
silma alla!, vid första å-en esimesel pilgul, —a
muutm., adj., å. vittne pealtnägija,
åsätt|a2 irr., tr. (millelegi midagi) kinnitama,
märkima, märgistama; (kindlaks) määrama,
å-a ett pris på en vara kauba hinda kindlaks
määrama, —ning märkimine, märgistus;
(kindlaks)määramine.
xåt —et zool. 1. sügelemist põhjustav loom (näit.
sääsk). 2. plankton.
2åt 1. prep. (rõhutu) —le; poole, åt höger
paremale, åt alla håll igale poole, kõikjale, gå åt
sidan kõrvale astuma, dra åt skogen! mine
metsa!, det led (fram) åt aftonen päev kaldus
õhtule, ge ngt åt ngn kellelegi midagi andma,
säga ngt åt ngn kellelegi midagi ütlema, tre
åt gången kolm korraga, gå illa åt ngn
kedagi halvasti kohtlema, vad går åt dig? mis sul
viga on?, arbeta åt ngn kellelegi töötama. 2.
adv. (rõhutatud), sitta åt kitsas, pingul
olema, rocken sitter åt kuub on kitsavõitu, det
609
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
