Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ää - ändalykt ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
ändalykt/ärebetygelse
da2 tr. pahupidi pöörama, ümber pöörama,
ända|lykt ~en van. lõpp; fam. tagumik, —mål
eesmärk, siht; kavatsus; otstarve, sälja ngt
för välgörande ä. midagi heategevaks
otstarbeks müüma, fylla sitt ä. oma otstarvet
täitma. —målsenlig adj. otstarbekohane,
otstarbele vastav, —målsenlighet otstarbekohasus,
—målslös adj. otstarbetu. —målsstridig adj.
otstarbevastane, eesmärgile mittevastav,
—målsvidrig adj. vt. eelm.
ändr|a1 I. tr. muutma; muundama, ümber
kujundama, ä-a en klänning kleiti ümber
tegema, ä-a åsikt arvamist muutma, det står
ej att ä-a seda ei saa muuta, ä-as muutuma,
ümber kujunema. II. refl. muutuma;
muunduma, ümber kujunema, vädret har ä-at sig
ilm on muutunud, —ing ~en,~ar muutus;
muudatus, ä. av kläder riiete ümbertegemine,
ä. till det bättre paremaks muutumine;
paremaks muutmine, parandamine. — ingsförslag
muutmisettepanek.
äng — en,—ar niit, aas, heinamaa.
ängd —en,—er luul. (maa)koht, paik, ümbrus,
ümbruskond,
äng|el —eln,—lar ingel.
Ängelholm [—k—] väikelinn Skånes,
äng|er —ern,—rar zool. maat-uss.
ängla|ansikte inglinägu; ingellik nägu.—
bilding-lipilt. —from adj. vaga nagu ingel, —god adj.
hea nagu ingel, —godhet ingliheadus.
—köringlikoor.—lik adj. ingellik, inglitaoline.
—makar |e —(e)n,=, mak er sk|a —an,—or
lap-setapja. —mat keed. taevaroog, leotatud
kuivikud moosi ja koorega, —ren adj. puhas
nagu ingel, —skara inglihulk. —tålamod
inglikannatus.
ängs|blomma niidu-, aasalill. — boll(e) bot.
kullerkupp. —dun bot. ahtalehine villpea, —gräs
niidu-, aasarohi. —hö niidu-, aasahein.
—knarr zool., vt. kornknarr. —mark
heinamaa. —ruta bot. kollane ängelhien. —ull vt.
—dun. —vall heinapõld.
ängsl|a1 I. tr. murelikuks, rahutuks tegema. II.
refl. mures olema, muretsema, kartutst e.
hirmu tundma. —as1 dep., vt. eelm. —an ilma a.
ja pl. piinav rahutus, ängistus, gripas av ä.
rahutuks minema. —ig adj. murelik, rahutu;
kartlik; piinlikult täpne, hoolas; fam.
hädaohtlik, riskantne, vara ä. för ngn kellegi
pärast mures olema. —ighet ~en murelikkus;
piinlik täpsus, mure; fam. hädaohtlikkus,
riskantsus.
änk|a —an,—or lesk(naine). —ling ~en,~ar lesk
(mees). —är lese—, armuaasta.
änke|dok leinaloor. —drottning kuninga lesk.
—fru leskproua, —grevinna krahvi lesk. —hus
leskede varjupaik, —leken mäng. viimane
paar välja, —man leskmees, —pension
lese-pension. —sorg leselein. —stånd lesepõlv. —år
lese-, armuaasta. ä- och pupillkassa leskede
toetuskassa.
änne —t,—n årh., luul. otsaesine,
änter|bila aj. laevade ründamisel kasutatav
kirves. —brygga aj. ründesild. —dragg, —hake
aj. laevade ründamisel kasutatav konks,
—stege ründeredel.
äntligen adv. viimaks, lõpuks ;fam. tingimata, ä.
var vi framme lõpuks ometi olime kohal, om
du ä. vill veta det kui sa tingimata teada
tahad.
äntr|a tr. ja intr., mer. üles ronima; aj.
abordee-rima, sõjalaeva ründama, selle parda külge
haakudes, —ing ~en,~ar ülesronimine;
abor-deerimine, ründamine,
äppel|blom õunapuuõied. —blomma
õunapuuõis, —gelé keed. õunatarretis,—želee.
—kaka õunakook, —kart toores õun,
õuna-pabul. —kastad adj. part., vt. apelkastad.
—mos õunamoos,—keedis, —paj keed.
õunapirukas. —saft õunamahl, —skiva õunaviil
(—u). —träd õunapuu, —tysk väikekodanlik
sakslane, —vecklare zool. õunamähkur. —vin
õunavein.
äpple —t,—n õun, stekta ä-n küpsetatud õunad,
oskalade ä-n koorimata õunad, bita i det
sura ä-t fig. haput õuna hammustama, ä-t
faller icke långt från trädet vanas, käbi ei
kuku kännust kaugele.
*är vt. vara.
2är v. air [är] —en 1. (uppsyn) ilme, nägu. 2.
(fläkt) ’hõng’, lõhn. 3. (air) viis, meloodia.
*är|a 1. —an au, med ä-a auga, höljd av ä-a
au-paistuses olev, dagen till ä-a päeva auks, gör
mig den ä-an att... tehke mulle seda au,
et_____ austage mind sellega, et..., osutage
mulle seda lahkust, et..., sätta en ä-a i ngt
millelegi rõhku panema, en ä-ans man aus v.
tubli mees, träda ngns ä-a för nära kellegi au
riivama, en ä-ans fähundfam. igavene lurjus,
långt ifrån ä-a och redlighet nalj. kaugel
maailmast. 2.1 austama, —bar adj. aus,
kombekas, en ä. kvinna kombekas naine,
—barhet ~en ausus, kombekus, —lig adj. aus;
otsekohene, ä-t spel aus mäng, en ä. man aus
mees, ä. fråga tarvar ä-t svar vanas,
otsekohene küsimus nõuab otsekohest vastust,
—ligen, —ligt adv. ausalt, ausasti, det har du
ä. förtjänat seda oled sa ausalt ära teeninud.
—lighet ~en ausus; otsekohesus, ä. varar
längst ausus käib üle kõige. —ligtvis adv.
ausalt. —ofull adj. kuulus, kuulsust, austust
toov. —orik adj., vt. eelm.
2ära vt. era.
äre|betygelse ~n,~r auavaldus, austusavaldus,
616
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
