Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ää - ämabel ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
ämnabel/ända
ämabel [—å—] adj. armastusväärne,
ämbar —et,= ämber, pang, ett ä. fullt ämbri-,
pangetäis.
ämbete —t,—n 1. (högre befattning) amet, å ä-ts
vägnar ameti poolest, ex officio. 2. (syssla)
töö, teenistuskoht,
ämbets|adel aj. ameti-, teenistusaadel. —ansvar,
under ä. ametivastutusega. —berättelse
ametlik aruanne, —bostad ametikorter,
—broder ametivend, kolleeg, —brott
ametialane kuritegu, —dräkt ametirõivas. —ed
ametivanne. —examen riigieksam, filosofisk ä.
keskkooli— v. gümnaasiumiõpetaja
kutseeksam. —fel ametialane süütegu v. eksimus,
—förrättning ametikohustuste täitmine,
ame-titegevus. —förseelse ametialane eksimus,
—gärning ametitalitus. —lokal ameti-,
kantse-leiruumid. —man ametnik, ametimees,
—mannabana ametnikuelukutse, slå in på
ä-n ametnikuks hakkama-mannavälde
ametnikkude valitsus, —min ametlik ilme.
—område ametiala, —plikt ametikohustus. —rum
ametiruum. —skrivelse ametlik kiri. —skrud
ametirõivas. —ställning teenistusaste.
—tecken ametimärk. —tid ametiaeg, —utövning
ametikohustuste täitmine, —verk
ametiasutus. —väg, i ä. ametlikul teel, ametlikult,
—åliggande ametikohustus.
ämn|a1 tr. ja refl. kavatsema; mõtlema, tahtma,
jag ä-ar resa i morgon kavatsen sõita
homme, blommorna är ä-ade åt dig lilled on
sinule määratud, ä-a sig kavatsema, tahtma
(minna kuhugi), vart ä-ar du dig? kuhu sa
kavatsed minna?
ämne —t,—n aine; teema; (fack, område) eriala,
råä. tooraine, fasta, flytande ä-n tahked,
vedelad ained v. ollused, ä. till en plog
adrama-terjal, skriva över detta ä. sellel teemal
kirjutama, han har ä. i sig till en stor konstnär tal
on eeldusi suureks kunstnikuks saada,
litteraturen i ä-t aine kohta käiv kirjendus, låta
ä-t falla küsimuse arutamist lõpetama, det är
inte hans ä. see pole tema eriala,
ämnes |beteckning aine nimetus, —fördelning
ainete jagunemine, —gren aineala,
—gruppering ainete jagunemine v. rühmitus,
—konferens ped. aineõpetajate konverents, —lärare
aineõpetaja, —namn keel. ainenimi,
—område aineala, —omsättning füsiol. ainevahetus.
—sfar aineala. —sven van. õpipoiss, algaja,
sell. —vai ainevalik,
än 1. adv. a (ännu) veel, är du uppe än? oled sa
veel üleval?, än mera veel rohkem, b.
(ökning, upprepande) veel, ka, —gi,—ki, än en
gång veel üks kord, vem han än vara må kes
ta ka ei oleks, vad som än må hända mis ka
ei juhtuks, c. (motsats), än si än så kord nii,
kord naa, än för mycket än för litet kord liiga
palju, kord liiga vähe, än bad än hotade han
vahel ta palus, vahel ta ähvardas, ta palus ja
ähvardas vaheldumisi, d. aga (kui), än sen
då? mis siis (sellest)?, än du då? aga sina
(mis sina teed)? 2. konj. a. komparatiivne
kui, större än jag suurem kui mina, minust
suurem, inte mer än en gång mitte rohkem
kui üks kord. b. (i nekande satser) ingen
annan än du mitte kedagi peale sinu, ainult
sina, han är allt annat än dum ta on kõike
muud kui rumal —dock 1. adv. ometi, ikkagi,
siiski. 2. konj., årh. kuigi, —då adv. siiski,
ikkagi; (ännu) veel, han kom ä. ta tuli siiski,
man kan ä. försöka võib ju siiski katsuda,
om det ä. ville lyckas kui see ometi
õnnestuks, ä. större veel suurem. —nu adv. veel,
sitter du här ä. ? istud sa ikka veel siin?, ä.
tidigare veel varem, —skönt konj. kuigi; vrd.
ehuru.
*ända adv. kuni,—ni, saadik, ä. till Tallinn kuni
Tallinnani, vattnet gick mig ä. till knäna vesi
ulatus mul põlvini, ä. från sin barndom
lapsepõlvest alates, älska ngn ä. till vanvett
kedagi hulluseni armastama.
2änd|a 1. —an,—ar v. änd|e — en,—ar. a. (yttersta
delen) ots, lõpp, resa till världens ä-e
maailma otsa reisima, ställa på ä-a püsti asetama,
falla över ä-a pikali kukkuma, börja i galen
ä-a fig. valest otsast algama, håret står på
ä-a juuksed seisavad püsti. b. (stuss)fam.
tagumik, taguots, ge ngn en spark i ä-an kellelegi
jalahoopi taguotsa andma. c. (stump) jupp,
ots(ake); mer. köiejupp, garnä-a lõngaots. d.
(slut) lõpp, det är ingen ä-a (ä-e) på hennes
klagan tema hädaldamisel pole lõppu, ta en
ä-a med förskräckelse hirmsasti lõppema, gå
till ä-a lõppema, allting har en ä-a (ä-e) igal
asjal on kord lõpp, intill tidens ä-e maailma
lõpuni, dagen i ä-a kogu päeva. e. (ändamål)
otstarve, till den ä-an selleks otstarbeks. 2.1
I. tr. (göra slut på) lõpetama, själv ä-a sitt liv
ise oma elule lõppu tegema. II. intr. (taga
slut) lõppema, lõpule jõudma, hans liv ä-ade
med en berömlig gärning tema elu lõppes
kiiduväärse teoga. —as1 dep. lõppema, lõpule
jõudma, —bangård raudt. tupik, —else ~n,~r
keel. lõpp. —elsevokal lõppvokaal, —lig adj.
kaduv, lõppev; surelik, hävi(ne)v, ajalik, ä-a
väsenden filos, surelikud olevused, det ä-a
filos, kaduvus, ajalikkus. —lighet ~en
kaduvus, mööduvus, ajalikkus, —lös adj.
lõpmatu; piiritu; otsatu, määratu, ääretu; lõputu.
—löshet lõpmatus; piiritus; otsatus,
määratus, ääretus, —punkt lõpp-punkt. —rim
lõppriim. —station lõppjaam, sihtjaam. —stavelse
keel. lõppsilp. —tarm anat. pärasool. —vän-
615
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
