Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Juhendeid sõnaraamatu kasutamiseks
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
JUH ENDEH) SÕNARAAMATU KASUTAMISEKS
Märksõnad on esitatud tähestikulises järjekorras. Märksõnad ja nende
juurde kuuluvad leksikaalsed ühendid on antud poolpaksus kirjas.
Rõhk saksakeelsetel sõnadel on tähistatud rõhumärgiga (’) rõhulise sHbi
täishääliku kohal (näit. Wetter); ainult suurtähega märgitud täishääliku ja
ä, ö, ü puhul on rõhu märk asetatud vastava tähe ette (näit. ’Adler, wofür).
Liitsõnadel on näidatud ainult pearõhk.
Asendusmärk (~) kordab kogu märksõna, näit. märksõna Lehrer puhul
tähistab ~s vormi Lehrers; märksõna Wässer puhul tähistab zu ~ und zu
Lände leksikaalset ühendit zu Wasser und zu Lande.
Punktiir (..) kordab osa märksõnast, näit. märksõna ’Amboß puhul
tähistab . . osses ainsuse genitiivi Ambosses-, märksõna Weidmann puhul tähistab
..manner vormi Weidmänner.
Umlaut ehk metafoonia on märgitud kahe täpikesega ("); nii näitab "er
märksõna Dach juures, et selle sõna mitmuse tüvi on Dächer.
Eraldusmärk (j) osutab selle ees ja järel olevate vokaalide lahus
hääldamisele, näit. sõnas Seriie. Eraldusmärki on kasutatud ka sch puhul, kui sellele
täheühendile vastab häälikuliselt mitte [J], vaid [s^], näit. sõnas Radies|chen.
Nurksulgudes [] on antud märksõna täielik või osaline foneetiline
transkriptsioon juhtudel, kui vastava sõna õige hääldamine võib raskusi valmistada.
Seletused foneetilise transkriptsiooni märkide kohta on toodud lk. 10.
ümarsulgudes ( ) on antud sõnaseletused, selgitussõnad ja saksa
tegusõnade põhivormid. Ka on ümarsulge kasutatud paralleelvormide märkimisel ja
rööpväljendite puhul; näit. ~(e)s märksõna Wald järel osutab sellele, et
ainsuse genitiiv on nii Waldes kui ka Walds; eine ’Ehe schließen (eingehen)
näitab, et tarvitatakse nii ühendit eine Ehe schließen kui ka eine Ehe eingehen
Tähenduselt lähedased eestikeelsed vasted on eraldatud komaga, kaugemad
semikooloniga; semikooloniga on eraldatud ka eri grammatilised kategooriad,
näit. sihiline ja sihitu tegusõna või omadussõna ja määrsõna.
Kui eestikeelsel vastel on oluline ära märkida tüvehäälik, antakse see
sulgudes; nii näitab maks (-u), et on mõeldud sõna, mille omastav on maksu
(mitte maksa)
Erineva päritoluga homonüümid on antud eri märksõnadena ja tähistatud
araabia numbritega, näit. ’Ball ja 2Ball.
Koolon märksõna järel näitab, et sõna esineb ainult või peamiselt ainult
toodud leksikaalses ühendis (või leksikaalsetes ühendites), näit. zuliebe: j-m etw.
~ tun (jemand (em) etwas zuliebe tun).
Võrdsusmärki on kasutatud lühendi ja seilega tähistatavate sõnade ning
lühemate ja pikemate vormide seostamisel, näit. z.B. = zum Beispiel, zum —
zu dem. Sõnaraamatus kasutatud lühendite loetelu on toodud lk. 8—9.
Nimisõnade kohta antakse sõnastikus järgmised grammatilised andmed:
grammatiline sugu, ainsuse genitiiv ja mitmuse tüvi. Näit. Tisch m ~es, ~e
tähendab, et sõna Tisch on maskuliin ehk meessoost nimisõna, tema ainsuse
genitiiv on Tisches, mitmuse tüvi (ja antud juhul mitmuse nominatiiv, genitiiv
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
