Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Juhendid sõnaraamatu tarvitamiseks
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
10
Tugevate ja ebareeglipäraste verbide järel seisab ülal tärnike*: laufen*, tun*.
Nende verbide põhivormid on antud tugevate ja ebareeglipäraste põhivormide
tabelis sõnaraamatu lõpus Nõrkade verbide järel ei seisa tärnikest ning nende
põhivormid moodustatakse grammatika reeglite kohaselt.
Lahutatavate ja lahutamatute eesliidetega tuletatud verbide põhivorme tuleb
moodustada nende põhiverbi põhivormide järgi: verbi äuf/stehen * põhivorme
verbi stehen* järgi: aufstehen, stand auf, aufgestanden; verbi belehren
põhivorme verbi lehren järgi belehren, belehrte, belehrt.
Kaldjoon eesliite või eesliidete järel tähistab, et eesliide või eesliited on
lahutatavad; rõhtimärk näitab, et rõhk on eesliitel: än/rufen* (põhivormid, anrufen
rief an, angerufen), wieder/’her/stellen (põhivormid: wiederherstellen, stellte
wieder her, wiederhergestellt). Juhtudel, kui trükitehnilistel põhjustel ei ole
võimalik märkida rõhku, osutab lahutatava eesliite rõhulisusele kaldjoon. Kaldjoon«.
puudumine ja rõhumärk tüvevokaalil märgib, et eesliide on lahutamatu:
versprechen* (põhivormid: versprechen, versprach, versprochen).
Lühendid tr., intr. ja itnp verbi järel tähistavad, et verb on transitiivne ehk
sihiline, intransitiivne ehk sihitu ja impersonaalne ehk umbisikuline: lehren tr..
laufen intr., regnen imp.
Transitiivsed verbid nõuavad sihitist akusatiivis, mida sõnastikus ei
märgita.
Intransitiivse verbi järel sulgudes antavad (G) ja (D) märgivad, et
vastav verb nõuab sihitist genitiivis või daativis: aitama helfen intr. (D); laps
aitas isa das Kind half dem Vater; mälestama gedenken intr. (G); me
rr.äles-tasime langenuid wir gedachten der Gefallenen.
Intransitiivse verbi järel sulgudes antav piepositsioon ehk eessõna koos käände
lühendiga märgib, et tegusõna nõuab eessõnalist sihitist antud käändes: ootama
warten intr. (auf A); ma ootan oma venda ich warte auf meinen Bruder;
õnnitlema gratulieren intr (D zu D); õpilased õnnitlesid õpetajal tema sünnipäeva
puhul die Schüler gratulierten der Lehrerin zum Geburtstage; kõnelema sprechen
intr. (über A. von D); meie rääkisime temast wir sprachen über ihn ehk wir
sprachen von ihm.
Umbisikulised verbid nõuavad lause alusena umbisikulist asesõna es:
sadama regnen imp.; sajab vihma es regnet.
Eestikeelsed enesekohased verbid antakse saksa keeles harilikult edasi
enesekohase asesõna akusatiiyilise vormi sich abil: end pesema sich waschen,
end kammima sich kämmen. Kui sõnaraamatu saksakeelses tekstis seisab
enesekohase asesõna sich järel sulgudes (D), tähendab see enesekohase asesõna
daativilist vormi: käsi pesema sich (D) die Hände waschen; mina pesen käsi
ich wasche mir die Hände, tema peseb käsi er wäscht sich die Hände.
Sulgudes esinev lühend (s) verbi järel märgib, et selle verbi perfekti ajad
moodustatakse abiverbiga sein; jooksma laufen* intr. (s) tähendab, laufen —
lief — bin gelaufen. Verbide puhul, mis moodustavad oma perfekti ajad
abiverbiga haben, ei märgita ruumi säästmiseks lühendit (h). Kui aga verb’
perfekti aegu moodustatakse kord abiverbiga sein. kord abiverbiga haben,
märgitakse verbi järel sulgudes (h s); ujuma schwimmen intr. (h. s) t`ihendab:
schwimmen — schwamm — habe geschwommen või bin geschwommen
sõltuvalt lauseseosest, näit.: ich habe lange geschwommen, aga ich bin über
den Fluß geschwommen.
Et sõnarõhk saks3 keeles ei ole kindel, tähistatakse ta kolme- ja
enama-silbilistes sõnades kaldmärgiga ’ rõhulise vokaali peal või diftongi esimese
komponendi kohal aufstehen besprechen, Tageslicht. Beleuchtung gerade
Liilsõna-des tähistatakse üldiselt ainult pearõhku. Kuid liitnimisõnades, mille viimaseks
komponendiks on rahvusvaheline sõna, millel rõhk aset_seb teisel või kolmandal
silbii, sageli erinevalt vastava rahvusvahelise sõna rõhutamisest eesti keeles,
märgitakse ka kõrvalrõhk. Trükitehnilistel põhjustel tähistatakse kõrvalrõhk sama
kaldmärgiga. millega märgitakse pearõhk die Friedenspolitik. da`> Mächtorgan.
die Schlüßperiöde, die Schreibmaschine. Kui rõhk langeb tähtedele ä, ö või
jääb ta trükitehnilistel põhjustel märkimata.
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
