Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ll - liguster ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
liguster/likare
ligu st I er [—ü—] —ern,—rar bot. liguster. ~Qäril,
^svärmare zool. sirelisurulane. ~häck
ligustrihekk.
1llk —et,= laip, koolnu, surnukeha; trük. spiiss;
fam. tühi viinapudel, stå, ligga /. laudisel
olema, blek som ett l. kahvatu nagu surnu,
kaame, segla med (ett) l. i lasten vältimatule
õnnetusele vastu minema. —begängelse —n,—r
lit. matused, —besiktning koolnuvaatlus.
—bil surnuauto. —bjudare van. matusele
kutsuja. —blek adj. surnukahvatu, —böd
surnukamber, —kuur. —bränning
surnupõletami-ne. —bärare surnukandja. —fläck laiba-,
koolnulaik, —plekk, —färd matuserong;
matused. — följe matuserong, —gift
kool-numürk. —kista surnukirst, det blev en spik i
hans l. see sai talle kirstunaelaks, en flytande
l. vana kast (laeva kohta), —lukt surnuhais,
—lehk. — plundrare surnurüüstaja.
—predikan, —predikning matusekõne. —procession
leinarong, —rum surnukamber, —stelhet
koolnukangestus. —svepning surnukaalid,
surnuriided. —tal matusekõne. —torn
—en,—ar konnasilm, —tåg matuserong,
—vagn surnuvanker. —vaka surnuvalvamine.
öppning erik. surnu lahkamine, lahang.
2lik —et,= mer. liik, purje servi ümbritsev köis.
—a1 tr., mer. purje liigiga varustama.
3lik adj. sarnane; ühesugune, võrdne, pojken är
l. sin far poiss on oma isa nägu, oma isa
sarnane, vara sig l. muutmatu olema, olema
nagu alati, det är just l-t dej! seda võis sinust
uskuda, l-a barn leker bäst ühesugused
lapsed saavad hästi läbi, kaekla l-t en gås
kaagutama nagu kana, det är inte l-t nånting
fam. see ei kõlba kuhugi, är det l-t att tala
så? kas on sobiv niiviisi rääkida?, den l-aste
karlen i trakten dial. parim mees
ümbruskonnas, det är inte mycket l-t (till) att han
kommer ei ole suurt lootust, et ta tuleb.
—ar-mad adj. part. võrdõlgne. —artad adj. part.
ühetaoline, ühe-, samasugune, —bent adj.
part., mat. võrdhaarne. —betydande adj.
part., keel. samatähenduslik, —dana1 tr.,
keel. sarnastama, —|e—en,—ar vordne,
samaväärne, han umgås blott med sina l-ar ta
suhtleb ainult omasarnastega, han har inte
sin l-e temasarnast ei leidu, en fräckhet utan
l-e kuulmatu häbematus. —formigad/.
samakujuline; samasugune , ühtlane,
homogeenne. —giltig adj. 1. tähtsusetu. 2. ükskõikne,
hoolimatu, l-a blickar ükskõiksed pilgud, vi
talade endast om l-a saker rääkisime ainult
tähtsuseta asjadest, —giltighet tähtsusetus;
ükskõiksus, hoolimatus, —het —en,—er
sarnasus, ühesugusus, samasugusus, 1. inför
lagen ühetaolisus seaduse ees, i l med nagu,
nõnda kui. —ljudande adj. part.
samakõlali-ne. — lyding —en,—ar keel. homonüüm.
—mätigt adv. ja prep., sin plikt 1. oma
kohuse kohaselt, —na1 intr., tr. ja refl. sarnanema,
de l-r varandra som två bär nad on
teineteisega sarnased nagu kaksikud, inte l.
någonting fam. mitte kuhugi kõlbama. — nande adj.
part. sarnane, taoline, vid l. tillfällen
sarnastel juhtumitel. —nelse —n,—r võrdlus,
(selgitav) pilt;ywr.tõenäolisus. — nelsevis adv.
piltlikult, allegooriliselt. —nämnig adj. mat., füüs.
samanimeline, —nöjd adj. ükskõikne,
—nöjdhet ükskõiksus, —rikta1 tr. füüs., fig.
tasalülitama; ühtlustama. —sidig adj. võrdkülgne.
—som adv. ja konj. —na, nii kui, nagu;
nii-ütelda,yag- /. kände på mig att ngt skulle
hända ma nagu aimasin, et midagi pidi juhtuma,
han bär sig åt l. (om) han vore herre i huset
ta käitub nii, nagu oleks ta peremees majas,
—ström füüs. alalisvool. —ställa2 tr.
ühevää-ristama, võrdseks seadma, võrrutama,
—ställd adj. part. samastatud, võrrutatud,
vordne. — ställig adj. vordne, võrdõiguslik.
—ställighet üheväärsus, võrdõiguslikkus,
—stämd adj. part., muus. samakõlaline;
sama-häälne; fig. samameelne. —stämmig adj., lit.
samameelne. —tidig adj. samaaegne,
üheaegne. —tydig adj., keel. samatähenduslik,
sünonüümne. —tyding —en,—ar keel.
sünonüümm. —tänkande adj. part. samuti
mõtlev, ühel arvamisel olev. —vinklig adj.
võrdnurkne. —visst adv., lit. siiski, ometi,
ikkagi. —väl adv., vt. eelm. —värdig adj.
samaväärne.
^ika adv. ja muutm. adj. (liitsõn.; vrd. lik) sama;
samuti; võrdne; võrdselt; ühesugune, lagen
är l. för alla seadus on ühesugune kõigile,
dela ngt i l. delar midagi võrdseteks osadeks
jagama, de som är l. med ett och samma är
sinsemellan l. mis samaga on võrdsed, on ka
omavahel võrdsed, i l. mån samal määral,
võrdselt, vi var l. kloka som förut olime
niisama targad kui enne, ge l. gott igen kuidas
küla mulle, nõnda mina külale, —berättigad
adj. part. võrdõiguslik, —dän adj.
samasugune. —fullt adj. samuti; siiski, sellegipärast,
igal juhul, —ledes adv. (nii)samuti, samaviisi,
—lydande adj. part. samasugune;
samakõlaline. —lönsprincipen võrdpalgaprintsiip.
—sinnad adj. part. samameelne, ühise
meelsusega. —så adv. niisama; (nii)samuti, ka.
—såväl adv. niisama hästi, hon kunde l. ha
stannat hemma ta oleks niisama hästi võinud
koju jääda, —tänkande adj. part.
samamõtte-line. —väi adv. niisama hästi.
2likaJ van., dial. meeldima.
likar|e —(e)n,= normaalmõõt.
256
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
