Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Uu - undervisningsanstalt ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
undervisningsanstalt/uniform
vaatama, —sökning —en,—ar uurimine;
uurimus; läbivaatamine, järelekatsumine.
—sök-ningsdomare jur. kohtu-uurija. —teckna1 tr.
alla kirjutama, w-dallakirjutatud; (i brev)
allakirjutanu. —till adv. ali, allpool, —trycka2 tr.
alla suruma, —utskott alamkömisjon.
—utvecklad adj. part. arenemises mahajäänud,
—vattensbåt allveelaev. —vattensgrund
leet-seljak. —vattenskabel allveekaabel.
—vattensledning veealune juhe. —vegetation võsa,
võsastik. —visa1 tr. õpetama, —visning
õpetus, meddela u. õpetama, õpetust andma,
—våning alumine korrus, —vägs adv. teel.
—värdera1 tr. alahindama; liiga madalalt
hindama. —årig adj. alaealine, —ärm varruka
alumine osa; alumine käis.
undervisnings|anstalt õppeasutus, —kurs
õppekursus. —plan õppekava, —prov proovitund.
—råd koolinõunik, —språk õppekeel, —timme
õppetund, —vana õpetamisvilumus. —väsen
õppetegevus.
und|falla4 intr. tahtmatult ütlema, suust välja
libisema; meelest minema, uttrycket u-föll
honom i hastigheten väljendus libises kogemata
ta suust (välja), hans namn har u-fallit mig
ta nimi on mul meelest läinud, låta ngt
u-falla sig midagi kogemata ütlema, -fallande
adj. part. järeleandlik, —fallen adj. part., vt.
eelm. —fallenhet järeleandlikkus, —fly3 tr.
vältima, (millestki) kõrvale hoiduma, u. en
fara hädaohtu vältima, —flykt puiklemine,
ettekääne, —få4 tr., lit. saama, vastu võtma.
—fägna1 [—r|na] tr. kostitama, —fägnad
kostitamine. —gå4 tr. 1. (slippa undan) pääsema;
vältima, ingen kan u. sitt öde keegi ei pääse
oma saatusest, u. en olycka õnnetust vältima,
õnnetusest pääsema, u. ett straff karistusest
pääsema. 2. (gå ur händerna), låta tillfället
u. sig juhust kasutamata jätma, detta har
u-t min uppmärksamhet ma ei ole seda tähele
pannud. 3. (underlåta) jätma, —komma4 tr.
ja intr. minema pääsema, han undkom med
blotta förskräckelsen ta pääses palja
ehmatusega. —seende leebus, hoolivus; kaastunne.
—skylla2 re/7, ennast vabandama, —skylian
ilma a. ja pl. vabandus. — skyltning ~en,~ar
vabandamine, —slippa2 tr. pääsema, låta u.
sig kogemata ütlema, —sticka4 refl. ennast
ära peitma, peitu minema, —sätta2 irr., tr.
appi tulema, aitama; sõj. (piirajaist)
vabastama. —sättning appitulek, komma till ngns u.
kellelegi appi tulema, —sättningsexpedition
abistusretk. —vara irr., tr. (millestki) ilma
olema; (ilma milletagi) toime tulema,yag kan
inte u. hans hjälp ma ei tule toime tema
abita, ma ei või tema abist loobuda, —vika4 tr.
vältima, kõrvale hoiduma, u. ngn kellegi eest
kõrvale hoiduma, han gav ett u-nde svar ta
andis puikleva vastuse. —viklig adj., harva
välditav, ärahoitav.
undin [—in] —en,—er müt. näkineiu, undiin.
undra1 intr. 1. (vilja veta) uudishimulik olema,
teada tahtma, jag u-r om han kommer i dag
tahaksin teada, kas ta tuleb täna. 2. (tvivla
på) kahtlema, jag u-r om han är så rik ma
kahtlen, kas ta on nii rikas. 3. (fundera) järele
mõtlema, mõttes arutlema. 4. (förundra sig)
harva imestama, det är inte att u. på ei ole
imeks panna. —n ilma a. ja pl. imestus;
uu-dishimulikkus; kahtlus. — nsvärd adj. imelik;
imeväärne.
undul|ation ~en,~er füüs. võnkumine,
vibreerimine. —era1 intr. võnkuma, vibreerima,
ung adj. noor, u-a och gamla noored ja vanad,
dö vid u-a år noorelt surema, bli u. på nytt
noorenema, hon är u. för sina år ta on
nooruslik oma aastate kohta, —boskap, —djur
noorveised, —kari. —dorn noorus, i u-ens vår
nooruskevadel, varases nooruses, alltifrån
u-en noorusaastaist peale, u-ar noored
inimesed, där var flera u-ar seal oli palju noori.
—domlig adj. nooruslik, ha ett u-t utseende
noore näoga olema. — domlighet —en
nooruslikkus. —folk noored inimesed, noorrahvas;
noorpaar, —herre noorhärra, —herrskap
noorhärrased. —kari poissmees, en gammal
u. vanapoiss, —karlsliv poissmeheelu. —mor
noorik. —mö neiu, neitsi, gammal u.
vanatüdruk, vanapiiga, —nöt —et,= noorveis.
—nötskött noorlooma liha. —skog noor mets.
—tupp noor kukk;y?g. kollanokk, piimahabe.
—ersven rahval, noormees,
ungdoms|anstalt kasvatusmaja. —brottslighet
noorte kuritegevus, —fängelse noortevangla,
—förbund, —förening noorsooühing, —kärlek
noorusarmastus, —rörelse noorteliikumine,
—tid noorusaeg. —vän noorpõlvesõber, —år
noorusaastad,
ung|e —en,—ar 1. (avkomma av djur) poeg,föda
levande u-ar elusaid poegi sünnitama. 2. fam.
laps, u-arna kommer från skolan lapsed
tulevad koolist.
ungefär [—j—är] adv. umbes, umb—, ligikaudu,
u. lika gammal som jag umbes minuvanune,
på ett u. juhuslikult, hea õnne peale, —lig adj.
umb—, ligikaudne, —ligen adv. umb—,
ligikaudu.
Ungern Ungari.
ung|ersk adj. ungari. —ersk|a 1. —an ungari keel.
2. —an,—or ungarlanna. —rar|e —(e)n,=
ungarlane.
unifiera1 tr. unifitseerima, ühtlustama,
uniform [—å—] 1. —en,—er univorm,
vormiriietus. 2. adj. ühe—, samakujuline, —era1 tr. 1.
550
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
