Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Vv - vandringsbibliotek ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
vandringsbibliotek/var
matkama, v-a omkring ringi rändama, v-a ut
välja rändama, v-a ut i skogen jalgsi metsa
minema, —ar|e —(e)n,= rändur, rändaja,
teeline, matkaja, —ande adj. part. rändav, v.
juden rändav juut. — arfolk vt. vandringsfolk.
—arförening matkajate ühing. — ersk|a
—an,—or naisrändur, —rändaja, —ing
~en,~ar ränd, matk.
vandrings| bibliotek rändraamatukogu.. —drift
rändamistung. —falk zool. rabapistrik, —folk
rändrahvas, —lust rännu-, rändamishimu,
—man lit. rändur, rändaja, —pokal
rändkari-kas. —pris rändauhind, —stav reisikepp.
—stjänra astr. rändtäht, planeet, —utställning
rändnäitus. —vågor pl., el. rändlained.
vanilj —en vanill, —glass vanillijäätis. —kräm
va-nillikreem. —socker vanillsuhkur. —stång
va-nillikang. —sås vanillikaste.
vanillin —et keem., keed. vanilliin,
vank muutm. puudus, viga, utan v. och lyte ilma
puuduseta, ilma veata. —a1 intr. minema,
käima, v. omkring ringi uitama, loivama.
—as1 dep. saadaval olema, olemas olema, det
v. ngt gott saame midagi head, det v. stryk
läheb löömaks, keegi saab täna peksa.
—el-mod kõhklus, otsustusvõimetus,
kahevahel-olek. —elmodig adj. kõhklev,
otsustusvõimetu. —elmodighet —en vt. vankelmod,
vann|a 1. —an,—or viljapuhasti; pohemold; erik.
vorm, nõu, liud. 2.1 tr. tuulama, pohemolli
abil puhastama,
vansklig adj. raske, täbar, keeruline, ebakindel;
muutlik, mööduv, v-a tider ebakindlad,
rasked ajad. —göra2 irr., tr. täbarasse olukorda
viima.
vant —et,= v. —er mer. vant.
vant|e —en,—ar kinnas, fingerv-e sõrmkinnas,
lägga v-arna på fig. omastama, kätte saama,
kinni võtma, slå v-arna i bordet fig. pankrotti
minema,
vap|en —net,= 1. relv, sõjariist; väeliik, gripa till
v-en relvi haarama, võidelda otsustama,
sträcka v-en relvi maha panema, kalla under
v-en relvastuma, püssi alla kutsuma. ~bragd
kangelastegu relvaga. ~brak relvatärin.
~broder relvavend, sõjakaaslane.
~dans relvatants. ^dragare
aj. relvakandja; fig. pooldaja,
kaaslane. ~fri adj. relvadeta. ~för adj.
sõjaväeteenistuseks kõlblik. ~föring relvade
käsitsemine. ~gny vt. brak. ~hus sandikoda,
kiriku eeskoda. ~innehav relva omamine.
~larm vt. brak. ~lek lit. relvamäng, võitlus,
taplus. ~lycka lit. sõjaõnn. ~Iös adj. relvitu.
—makt relvavõim; relvastatud jõud. —skifte
võitlus. ~skrammel relvatärin. ~slag väeliik.
~smedja relvatöökoda. ^stillestånd vahera-
hu. ~tjänst väeteenistus. ~vila vaherahu.
~vägrare relvade kandmisest keelduja.
~öv-ning harjutus relvade tarvitamises. 2. herald.
vapp. ~bok vapiraamat. ~märke vapimärk.
~sköld vapikilp.
vapör [—or] —en,—er röhitus; puhitus.
Var —et,= (överdrag) püür.
2var —et med. mäda, rähm. —a1 refl. mädanema,
mäda jooksma, rähmane olema, rähmama.
—as1 dep., vt. eelm. —alstrande adj. part.
mä-datekitav. —bakterie mädapisik. —bildning
mädastumine, mädasus. — blemma mädavill.
—böld mädapaise, —härd mädakolle. —ig
adj. mädane, rähmane. —samling
mädako-gum.
3var muutm. pred. adj., årh. ettevaatlik, bättre
före v. än efter snar parem karta kui
kahetseda, bli v. ngt midagi märkama, —fågel zool.
suur pajuharakas. —lig adj. ettevaatlik,
hoolikas, õrn; tasane, kerge, —liga van., —ligen,
—ligt adv. ettevaatlikult, —sam adj.
ettevaatlik, õrn. —samhet —en ettevaatlikkus, õrnus,
—samlingen adv., van. ettevaatlikult, õrnalt.
4var pron. iga, igaüks, v. och en igaüks, det är v-s
och ens ensak see on igaühe oma asi, det
tycker vi nog lite(t) v. seda arvab küll suurem
osa meist, han gav dem v. sin bok ta andis
igaühele ühe raamatu, —andra [—àn—] pron.
üksteist, teineteist, —ann vt. —andra, —annan
[—ån—] pron. iga teine, —dag äripäev,
argipäev. —daglig adj. igapäevane, harilik,
—daglighet —en,—er igapäevasus, harilikkus.
—derå pron. igaüks, kumbki, —enda [—é—]
pron. igaüks, kõik, iga, v. en kõik ilma
erandita. —eviga [—é—] adj., fam., vt. eelm. —je
pron. iga, v. dag iga päev, litet av v. igast
asjast natuke, sigrimigri. —jehanda muutm. 1.
igasugune, igasugu. 2; igasugused asjad.
5var adv. kus, liitsõnade rõhk vt. där ali, här och
v. siin ja seal, v. som helst ükskõik kus, igal
pool, kõikjal, —av adv. kust, millest, —efter
adv. mille järele, —emellan [—éll—] adv. mille
vahel, —est adv. kust. —emot adv. mille, kelle
vastu; konj. kuna. —for adv. miks, mispärast;
mille eest, mille pärast, —förinnan adv. enne
mida. —förutan adv. ilma milleta, —förutom
adv., vt. eelm. —helst v. —hälst adv. kus ka,
kus iganes, —hos adv., van., vt. —jämte, —i
adv. mille sees, mille sisse, milles, millesse,
—ibland adv. mille hulgas, mille hulka, —ifrån
adv. kust, millest, —igenom adv. mille läbi,
mille kaudu, mille tõttu, mille abil, mille
varal, —ikring adv. mille ümber, —inom adv.
mille sees, milles, —intill adv. mille kõrval,
mille juures, —jämte adv. millega, kellega
ühes. —med adv. millega. —medels(t) adv.
mille läbi, mille kaudu, mille abil, mille varal.
573
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
