Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Vv - viking ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
viking/vilja
viking —en,—ar aj. viiking, vikerlane;
viikingi-retk.
vikinga I balk viikingite seadus, —bragd viikingi
vägitegu, —fartyg viikingilaev, ’lohe’. —färd
viikingiretk. —kynne viikingi meelelaad,
viikingi iseloom, —skepp vt. —fartyg, —tidén
vii-kingiaeg (a. 800-1050 m.a.j.). -tåg vt.
—färd. —välde viikingiriik.
vikon [—ån] —et,= vt. åkerbär,
vikt —en,—er 1. kaal, raskus, tähtsus, specifik v.
erikaal, sälja en vara efter v. kaupa kaaluga
müüma, minska, gå ner i v. kergemaks
minema, kaalult alla võtma, icke hålla v-en liiga
kerge olema, fästa (stor) v. vid ngt millelegi
(suurt) tähtsust omistama, millelegi rõhku
panema, midagi tähtsaks pidama, vara av v.
tähtis olema. 2. (kaalu)viht, kaalupomm,
kel-lapomm. —attest tõend v. tunnistus kauba
kaalu kohta, —enhet kaaluühik. —förlust
kaalukaotus. —ig adj. tähtis, kaalukas,
kaaluv, ett v-t meddelande tähtis teadaanne ;fig.
tähtis, ülbe, kõrk, uhke, göra sig v. end
tähtsaks tegema, tähtsat nägu ette tegema.
—ig-het —en,—er tähtsus, kaalukus, kaalu vus;/zg.
tähtsus, ülbus, kõrkus, uhkus.
—ighetsmaka-re —n,= isik, kes ennast tähtsaks peab.
—ig-petter, — igpelle fam., vt. eelm. —klass sport
kaalukategooria, —lyftning sport tõstesport.
—sats kogum kaalupomme, —skål
kaalukauss.
a —an,—or võit, triumf,
a —an,—or kaless.
viktualie| handel [—ål—] toiduainete kauplus. —r
pl. toiduained, toidukaubad,
vikunj|a —an,—or zool. vikunja (Lama vicunga).
vil|a 1. —an puhkus, rahu,jõudeaeg, —olek, gå till
v-a puhkama minema, magama heitma, ingå
i den eviga v-an igavesele rahule minema,
igavesele unele suikuma. 2.11. intr. ja tr.
puhkama, peatuma,toetama, toetuma,
lebama, lasuma, lägga sig att v-a puhkama
heitma, verksamheten v-ar för tillfället tegevus
on ajutiselt lõpetatud, v-a huvudet i händerna
pead kätele toetama, v-a på hanen
laskevalmis olema; fig. äraootavale seisukohale
jääma, huset v-ar på sandjord maja on ehitatud
liivasele maapinnale, detta omdöme v-ar på
lösa antaganden see arvamus põhineb
lahtistel oletustel, det v-ar en förbannelse över
gården talul lasub needus, v-a upp sig, v-a ut
välja puhkama. II. refl. puhkama, —sam adj.
rahustav. —soflfa kanapee, —stol
lamamis-tool; tugi—, leentool. — vilo|bädd voodi,
magamisase, puhkease. —dag puhkepäev,
—hem puhkekodu, ravila, —läge puhkeasend.
—läger lit. puhkease, magamisase. —paus
lühike puhketund, —rum puhketuba, maga-
Viktori
2viktori
mistuba; puhkepaik, —stad årh. puhkepaik,
—stund puhketund, —ställe puhkepaik;
puhkekodu. —tillstånd puhkeseisund. —timme
puhketund.
viid adj. metsik, maruline, v-a folkslag, v-a
stammar metsrahvad, metsikud suguharud, v-a
hästar metshobused, skogens v-a djur
metsloomad, v-a Västern Metsik Lääs, vilt raseri
metsik raev, vara v. av glädje rõõmu pärast
mitte teadma, mis teha, rõõmu pärast
meeletu olema, vilt främmande võhivõõras, vara v.
i (på) ngt fam. midagi väga himustama,
—and zool. metspart. —anka vt. eelm. —apel
bot. metsõunapuu. —avel jahind.
metsloomade kasvatus (jahipidamiseks). —basar|e
—(e)n,=, —bas|e —en,—ar, —hatting —en,—ar
fam. tuisupea, vallatu laps. —bi zool. metsik
mesilane (mitte tarumesilane). —boskap
metsistunud kariloomad, —djur metsloom; piibl.
metsaline. —|e —en,—ar 1. metslane,
metsinimene. 2. fig., pol. parteitu poliitik, —fågel
metslind, —gås zool. metshani. —havre
tuulekaer, så sin v. fig. endal sarved maha
jooksma. —het —en metsikus. — hjärna fam.
metsiku eluviisiga inimene, —honung metsmesi.
—inn|a [—in—] —an,—or metslanna. —katt
zool. metskass, —man herald, metsmees.
—mark metsik maa. —ros bot. kibuvits. —sint
adj. part. metsik, taltsutamatu, ohjeldamatu.
—sinthet —en metsikus, taltsutamatus,
ohjeldamatus. —svin zool. metssiga, —vin bot.
metsviinapuu, —åsna zool. metseesel.
vilj|a 1. irr., abiverb, tr. tahtma, soovima, om du
vill kan vi gå dit kui tahad, võime sinna
minna, det vill jag gärna seda tahan meeleldi, v-a
ngn väl (illa) kellelegi head (halba) soovima,
jag vill minnas nagu ma mäletan, vad vill du
honom? mis sa tahad temast saada?, vad vill
det här säga? mis see siis on! mis see siis
tähendab!, vill ni ha godheten ... olge nii
lahke ..., kas te oleksite nii lahke ...,
antingen han vill eller ej ta tahtku või ei, kas ta
tahab või ei, kosta vad det vill maksku, mis
maksab, han må säga vad han vill, jag gör
det ändå inte ta ütelgu mis tahes, siiski ma ei
tee seda; rõhut. abis.: v-a av maha tahtma,
v-a bort ära minna tahtma, inte v-a fram med
ngt midagi mitte avaldada tahtma, v-a in
sisse tulla tahtma, v-a till vaja olema, nu vill det
till att arbeta ordentligt nüüd on vaja tublisti
töötada, see asi nõuab tõsist tööd, det vill till
både tid och pengar selleks on vaja nii hästi
aega kui raha, v-a tillbaka tagasi minna
tahtma, v-a ut välja minna tahtma, inte v-a ut
med språket mitte kõnelda v. üles tunnistada
tahtma, kõhklema kõnelemast, puiklema, v-a
åt ngn kellegi kallal norima, kellelegi kallale
583
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
