Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Dd - destruktiv ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
destruktiv/direkt
parem, d. fortare seda kiiremini,
destruktiv [—iv v. dés—] adj. purustav, hävitav,
destruktiivne,
det 1. vt. den. 2. konj., van. et.
detach|ement [—semåt|] ~et,= (erilise
ülesandega) väeosa, operatiivgrupp, eriüksus, —era1
tr. (väeosa) eraldama,
detalj [—àlj] —en,—er üksikasi, detail, i d.
üksikasjalikult, —ernå adj. part. üksikasjalik,
—behandling üksikasjalik käsitlus, —handel
jaemüük.
detronisera1 tr. (troonilt) tagandarna,
detta vt. denne.
deuce [djos] adv., mäng. (tennises) 40
ühesugust.
deviation —en,—er füüs. hèilve, kõrvalekalle,
deviatsioon.
devis [—is] —en,—er 1. tunnusmärk; juhtlause,
lipukiri, deviis. 2. kaub. maksevahend
välisrahas, deviis,
devot [—åt] adj. vagatsev; alandlik, roomav.
—ion —en.—er vagatsev alandlikkus,
di — (e)n imetus, ge barnet d. last imetama,
lapsele rinda andma. —a1 tr. ja intr. imetama;
imema. —barn rinnalaps, imik. —flaska
imeta-mispudel. —kalv piimavasikas. —napp lutt.
diableri [—i] —(e)t,—er 1. lit. keskaegne
teatritükk, milles kurat mängis peaosa. 2.
kuns-tiaj. kurjade võimude kujutamine kunstis,
diabolisk [—å—] adj. kuratlik, saatanlik;
rafineeritult pahatahtlik. — diabolo [—å—] —n
vurr-kann.
diakon [—ån] —en,—er abipreester. —i [—i]
—(e)n kiriklik heategevus. —iss|a —an,—or
kiriklik halastajaõde,
dialekt [—é—] —en,—er murre, dialekt, —ai [—äi]
adj. murdeline, —drag murdejoon. — isk adj.
dialektiline; kaval, sofistlik. —olog [—åg]
—en,—er murdeuurija, dialektoloog.
diamant [—ànt] —en,—er teemant, —borr tehn.
teemantpuur.
diari|um —et,—er 1. päevik. 2. kaub.
päevaraamat, register. —eföra2 tr. päevaraamatusse
kandma.
diarré —n v. —(e)t,—er kõhulahtisus,
diatermi [—i] —(e)n med. läbisoojutus,
diater-mia.
diatrib [—ib] —en,—er kriitiline v. poleemiline
kirjutis; terav v. haavav esinemine kellegi
vastu.
dibbla1 tr., põll. ridamisi e. korrapäraselt
külvama.
diet —en dieet, toitumiskord, hålla d. dieeti
pidama. —etisk, —isk adj. dieteetiline.
differen|s [—éns v. — åt|s] ~en,~er erinevus,
vahe, diferents; arvamuste lahkuminek. —t
adj. erinev, diferentne.
diffus [—üs] adj. hajuv, laialivalguv, difuusne;
segane, tume, ebaselge,
difteri [—i] — (e)n med. difteeria. —tisk adj. dif-
teeriline.
dig vt. du.
dig|el —eln,—lar trük, lame metallist plaat tii-
gelpressil, tiigel.
diger adj. jäme, suur, kogukas, paks. —döden
’suur surm’ (katk a. 1350).
digitalis [—g—] —en bot. sõrmkübar, digitalis.
digna1 [—Tina] intr. kokku vajuma, nõrkema,
kokku varisema, d. ned (ner) vt. digna,
dignitet [—ét] —en,—er 1. väärikus; amet
katoliku kirikus. 2. mat. aste.
dignitär [—är] —en,—er kõrge ametnik,
aukand-ja.
digression —en,—er (ainest) kõrvalekaldumine.
dik|a1 tr. kraavitama, kraavi kaevama. —ar|e
—(e)n,= kraavikaevaja. —|e —et,—en kraav.
—eskant,—esren kraavikallas, kraaviäär.
1dikt adv., mer. triivitud, tihitud, ligga d.
bidevind triivima, —a1 tr., mer. triivima; tihtima.
—ning —en,—ar tihtimine.
2dikt —en,—er luuletus; luule, —a1 tr.ja intr.
luuletama, d-n och traktan mõtted ja püüded,
—ar|e —(e)n,= luuletaja. —arbegåvning
luule-tajaanne. —argåva luuleanne. —arinn|a
—an,—or naisluuletaja. —arskola lit.
luule-koolkond. —konst luulekunst, —ning
—en,—ar luuletamine; luule, poeesia;
luulelooming. —samling luuletuskogu,
diktam|en (en)=,—ina etteütlus, diktaat,
diktat —et,= diktaat, etteütlus; käsk, sund.
—orisk [—õ—] adj. diktaatorlik.
diktera1 [—é—] 1. ette ütlema. 2. määrama, ette
kirjutama, peale sundima. 3. põhjustama,
hans beslut d-des av ärelystnad tema otsus
oli põhjustatud auahnusest,
diktion —en 1. stiil, esitamisviis. 2. hääldamine,
hääldamisviis, diktsioon,
diligens [—sår|s] —en,—er postitõld, tilisang.
dill -en bot. till.
dilla1 intr. ja tr. jampsima, sonima,
dille —t 1. (delirium) hullustus, deliirium. 2.
(vurm) maania. —ri [—i] —(e)t,—er loba,
jamps,
dimbild udupilt, varjupilt.
dimension —en,—er mõõde, ulatus, dimensioon.
—savverkning,—sblädning mets.
põimendus-raie.
dimm|a —an,—or udu. —ig adj. udune.
dimpa4 intr., fam. kukkuma.
din ditt pron. sinu, su, de dina (sinu) omaksed e.
omad, din stackare sa vaeseke,
diné —n,—er dinee, pidulik lõunasöök.
dinera1 intr. lõunat sööma,
dingdång v. ding dång interj. pimm pamm!
ding|e —en,—ar julla, väike sõudepaat.
dingeldang|el —let fam. tingeltangel.
dingla1 intr. ripnema, kõlkuma; kõigutama,
diplomati [—i] — (e)n diplomaatia, —sk adj.
diplomaatiline; diplomaatlik,
diptyk [—yk] —en,—er 1. vahaga kaetud
kaksik-tahvel kirjutamiseks antiikajal, diptühhon. 2.
kapikujuline altarikaunistus keskajal,
direkt [—é—] 1. adj. otsene, vahe(ndi)tu, d.
anföring gram. otsene kõne, d-a skatter otsesed
maksud. 2. adv. otse, otseselt, otseteed,
vahetult. —ion —en,—er 1. suund. 2. (asutuse)
56
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
