Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Gg - glömsk ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
glömsk/god
lahkuda unustama, —sk adj. halva mäluga,
unustlik, vara g. av sig loomult unustlik.
—ska —n 1. unustlikkus, avg. unustlikkusest,
unustlikkuse tõttu. 2. unustus, råka, falla ig.
unustusse sattuma e. langema e. jääma,
meelest minema, begrava i g. unustusse jätma,
unustama. —skhet vt. glömska 1.
—skebring-ande adj. part., lit. unustust toov, en g. sömn
unustust toov uni. —skedryck unustusjook.
glöta1 intr., fam., dial. sorima, tuhnima,
gnabb —et fam. väike tüli, nägelus, nokkimine.
—as1 dep. nägelema, tülitsema,
gnag —et närimine, hõõrumine; harva irin,
norimine, tülitsemine. —a2 intr. ja tr. närima,
järama; fig. piinama, sööma, en g-nde oro
näriv rahutus, g. på ngt midagi närima e.
näkitsema; rõhut. abis.: g. av puhtaks
närima, ära närima, g. sönder puruks e. katki
närima, —are —n,= zool. närijad, —tand
zool. närimishammas.
gnat —et hädaldamine, virin; tüli. —a1 intr.
irise-ma; näägutama; tülitsema. —ig adj.
hädaldav, viril.
gnava2 intr., dial., vt. gnaga,
gnejs —en,—er geol. gneiss, varesekivi. —artad
adj. part. gneisitaoline, gneisjas.
gnet —en,—ter ting, saere.
gnet|a1 tr. väikselt ja kokkusurutult kirjutama,
—ig adj. kribuline (käekirja kohta); väiklane,
pedantne.
gnid|a4 1. tr., refl., intr. hõõruma, nühkima, g-a
sig mot ngt end millegi vastu hõõruma e.
nühkima; rõhut. abis.: g-a av, bort maha
hõõruma e. nühkima, puhtaks hõõruma e.
nühkima, g-a in sisse hõõruma, g-a in med
fett rasvaga sisse hõõruma, g-a sönder katki
e. puruks hõõruma e. nühkima. 2. intr. ihne
e. kitsi olema, —ar|e —(e)n,= fam. ihnuskoi,
kitsipung, kröönija. —eri [—i] ~(e)t,~er
ih-nutsemine, kröönimine. —ig adj. ihne, ihnus,
kitsi, —ning ~en,~ar hõõrumine, nühkimine.
—ningselektricitet ei. hõõrdeelekter.
gniss|el —let 1. kriuksumine, krigin, kiristamine.
2. nurin, nurisemine, hõõrumine, —la1 intr.
krigisema, kriuksuma, kiristama; nurisema,
karjuma, —ling ~en,~ar krigisemine, krigin.
gnist —en van. sädetelegraaf, raadio. —|a l.1 tr.,
van. raadiotelegrafeerima. 2. —an,—or säde;
fig. kübe, ej en g-a förstånd ei kübetki
mõistust, av en liten g-a blir ofta en stor eld
väikesest sädemest tekib sageli suur tuli; han har
g-an tal on indu. —ra1 intr. sätendama,
särama; välkuma, hans ögon g-de av vrede ta
silmad välkusid vihast, det g-r för mina ögon
mul virvendab silmade ees, g-nde kvickhet
sädelev huumor. —fangare tehn.
säde-mepüüdja. —galler sädemevõre, —võrk —rig
adj. särav. —släckare sädemepüüdja.
—telegraf sädetelegraaf.
gno3 I. tr. hõõruma, nühkima. II. intr. 1. fam.
tööd rühmama; tuupima. 2. fam. jooksma,
plagama, punuma, jalgadele tuld andma,
gnoding —en,—ar zool. merikukk.
gnola1 intr. ümisema, omaette laulma, g. på en
visa lauluviisi ümisema,
gnom [—åm] —en,—er 1. gnoom, mäevaim,
maavaim. 2. gnoom, mõttetera, mõttesalm.
—iker —n,= mõttesalmide looja,
gnosticism [—å—] —en aj. gnostitsism,
varakristlik usulis-filosoofiline vool.
gnu —n,—er zool. gnuu, pühvelhobu.
gnugg|a1 tr. hõõruma;/^, tööd rühmama,
tuupima, g-a (sig i) ögonen silmi hõõruma, g-a
sömnen ur ögonen und silmist hõõruma, g-a
händerna käsi hõõruma, g-a sönder puruks
hõõruma, —ning ~en,~ar hõõrumine, hõõr.
gnutt|a —an,—or fam. raasuke, han har inte en
g-a humor tal pole raasugi huumorit,
gny l.3 intr. käratsema, mürama, mühama,
stormen g-r torm mühab. 2. —(e)t müra, kära;
müdin: kolin, kõlin, vapnens g. relvade tärin.
gnägg —et 1. harva hirnumine. 2. vulg. hirnuv
naermine. —a1 intr. hirnuma; fig. hirnuvalt
naerma, ett g-nde skratt hirnuv naer. —ning
—en,—ar hirnumine,
gnäll —et 1. kriuksumine, krigin (av rostiga
gångjärn). 2. hädaldamine, vingumine, virin.
—a2 intr. 1. kriuksuma, krigisema. 2.
hädaldama, virisema, pirisema; vinguma,
kiunuma. —ande —t subst, part., vt. gnäll. — ig adj.
1. kriuksuv, krigisev. 2. hädaldav, virisev,
—måns —en,—ar fam. viri—, piripill.
gnöl —et fam., dial. hädaldamine. —a1 intr.
hädaldama, virisema,
gobeläng —en,—er gobelään,
god adj. hea; kõlblik; korralik; abivalmis,
heatahtlik, g. afton tere õhtust, g. dag, g. middag
tere, g. morgon tere hommikust, g. natt head
ööd, i g. tid aegsasti, varakult, õigel ajal,
hava g-a dagar head elu nautima, logelema
ja mõnulema, gott folk, g-a människor head
inimesed, g. man, pl. g-e män jur.
usaldusmees; vahekohtunik; konkursi valitseja, en g.
mil tubli miil e. penikoorem, vara vid gott
mod heas meeleolus olema, mitte norutama,
julgena püsima, mitte kartma lööma, lägga
ett gott ord för ngn kellegi eest kostma, head
sõna ütlema kellegi eest e. kellegi kaitseks,
för gott pris odavasti, odava hinnaga, i g-an
rö rahulikult, häirimatult, mõnusa rahuga,
hava g. tid küllalt e. rikkalikult aega olema,
ge sig g. tid endale küllalt aega andma, mitte
kiirustama, vara i g-a omständigheter heas
seisukorras e. heal järjel olema, gott väder
129
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
