Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Gg - gordonsetter ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
gordonsetter/grankåda
gordonsett|er [går— v. —sétt—] —ern,—rar inglise
linnukoer.
gorgon [—ån] —en,—er müt. gorgo. —ansikte
hirmuäratav nägu.
gorill|a —an,—or zool. gorilla,
gorm [—å—] —et tüli, riid, sõim. —a1 intr.
tülitsema, riidlema, sõimama, lärmama,
gorr [—å—] —et dial., vulg. mustus, pori; solk;
mädavedelik, roiskvedelik. —ig adj., harva
mäda täis, mädane,
gorå —t,—n v. gorån —et,= vahvel, —järn
vahvli-raud.
goss|e [—å—] —en,—ar poiss, —aktig adj.
poisilik. —ansikte poisinägu. —ebarn poisslaps,
poisike. —elynne poisilik iseloom, —skola
poeglaste kool. —år pl. poisikesepõli, —põlv,
-iga.
got —en,—er aj. goot. —ik [—ik] —en ehi t.
gootika. —isk adj. gooti. —isk|a —an gooti keel.
Gotland Gotland, Ojamaa,
gotlands|häst v. —russ gotlandi hobune,
—marmor gotlandi marmor,
gotländsk adj. gotlandi. —|à 1. —an gotlandi
keel(emurre). 2. —an,—or gotlandlanna.
gotlänning —en,—ar gotlandlane.
gott 1. adv. hästi. 2. muutm. subst, midagi head,
maiuspala, köpa g. maiustusi ostma, —affär,
—bod, —butik maiustuste kauplus,
—finnande —t subst. part. heaksarvamine, suva,
handla efter eget g. oma heaksarvamise järgi
talitama, —göra2 irr., tr. 1. hüvitama, kahju
tasuma, kompenseerima. 2. heaks tegema,
parandama, lepitama. 3. harva tõestama,
tõendama. — görelse —n,—r hüvitus,
kahjuta-su(mine), kompensatsioon, —köpsaffär odav
kauplus e. äri. —köpspris odav hind, till g.
odavasti, odava hinnaga. —lysten adj., fam.
maias, —skriva4 tr. hüveks kirjutama,
kreeditisse kandma, krediteerima, hüvistama.
— gott|a1 refl. nautima (midagi),
rõõmustama (millegi üle), mõnulema. —er pl.
maiustused. —is muutm. subst., fam. maiustused,
gouach|e [goäšš] —en,—er kunst guašš.
gourmand [—måt|(d)] —en,—er v. gourmé
—(e)n,—er gurmaan,
grabb —en,—ar fam. poisu, en liten g. väike
poisijõmpsikas e. mehike,
grabb|a2 intr. ja tr., fam. haarama, (kätte)
kahmama, krapsama. —näve fam. peotäis,
käputäis.
grac|e [—ås] —en,—er 1. (behag) graatsia,
meeldivus, armsus. 2. (ynnest) soosing, lembus,
armulisus. 3. de tre g-erna müt. kolm
graatsiat. —il [—il] adj. nõtke, peen, peenike. —iös
[—os] adj. graatsiline, meeldiv, armas,
pehme, painduv.
l$rad muutm. adj., tehn. sirge, tasane, g. med ngt
millegagi ühel joonel v. ühel kõrgusel,
—hyvla1 tr. tasaseks hööveldama.
2grad —en,—er 1. määr, aste, i högg. suurel
määral, i lika g. samal määral, ühteviisi, niisama,
till den g. sedavõrd, sel määral, nõnda, till en
viss g. teatud määrani. 2. kraad, pügal,
trettio g-er varmt kolmkümmend kraadi sooja,
vid tio g-ers köld kümnekraadise külmaga,
på tjugo g-ers nordlig bredd kahekümnedal
põhjalaiuskraadil. 3. aukraad, auaste, taga
g-en fam. doktoriaukraadi omandama, stiga
i g-erna aukõrgendust e. ametikõrgendust
saama, kõrgemale kohale saama, passera
g-erna sõj. alamast auastmest kõrgemale
tõusma, kõik teenistusastmed läbi käima,
—beteckning sõj. auastmemärk. —böjning
keel. võrdlemine, komparatsioon, —era1 tr. 1.
gradueerima, kraadidesse jagama;
mahuühikuid mõõduriista seinal märkima;
väärtust hindama, g. skog metsa boniteerima. 2.
tehn. gradeerima, kangemaks tegema.
—ering — en,—ar gradueerimine,
graduat-sioon; tehn. gradeerimine. —erverk tehn
gra-deerimisseade. —indelning v. gradation
gra-duatsioon. —mätare kraadi— e.
nurgamõõt-ja; mõõdupuu, —mätning asukoha
kindlaksmääramine. —nät geogr. kaardivõrk.
—skillnad vahe määra suhtes, määravahe. —skiva
mall. —tal kraadide arv. —ualavhandling
väitekiri, dissertatsioon. —ualdisputation
väite-kirjakaitsmine, doktoridisputatsioon. —uell
adj. graduaalne, astemline. —uera1 tr.
gradueerima, akadeemilist aukraadi andma.
—uering —en,—ar akadeemilise aukraadi
andmine, —vis adv. astmeviisi, astmeti,
järkjärgult, vähehaaval,
grafik [—ik] —en graafika —er —n,= graafik,
grafisk adj. graafiline.
grafit —en grafiit, pliiatsitina. —degel tehn.
gra-fiittiigel.
grafolog [—ålåg] —en,—er käekirja uurija,
grafo-loog.
grahamsbröd sepik,
gram —met,= gramm,
gramaner [—ån—] pl., erik. äärispael, poort.
grammat|ik [—ik] ~en,~er grammatika,
keeleõpetus ~alisk [—ål—], —isk [—åt—] adj.
grammatiline,
grammofon [—ån] —en,—er grammofon, —skiva
grammofoniplaat, heliplaat,
gramse muutm. pred. adj., vara g. på ngn kellegi
peale vihane olema, kedagi vihkama e. mitte
sallima.
Jgran —et,= graan.
2gran —en,—ar kuusk, nulg; vt. ka jul—, av g.
kuusepuust, —barr kuuseokas. —dunge
kuu-sesalu. —kotte kuusekäbi. —kåda kuusevaik.
131
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
