- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
343

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Oo - orne ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

orne/oscillera

kaunistama, ilustama,
orn|e —en,—ar kult.

ornitolog [—ag] —en,—er ornitoloog,
linnutead-lane.

oro —n 1. mure, rahutus, ärevus, hysa o. för ngt
millegi pärast mures olema. 2. —n,—r v. —ar
erik. kella tasakaaluseadis. — a1 I. tr.
erutama, rahutuks tegema, hirmutama. II. refl.
erutuma, mures olema, —ande adj. part.
erutav, rahutuks tegev, muret tekitav, —lig adj.
rahutu, vara o. för ngn kellegi pärast mures
olema. — lighet —en,—er rahutus, —stiftare
rahurikkuja, rahutuse tekitaja, —stillande
adj. part. rahustav, vaigistav, —väckande
adj. part., vt. oroande,
orosjanda rahutus, rahutu meeleolu, —element
rahutu element, —härd rahutuskolle.
—känsla rahutu stunne. —makare rahurikkuja,
rahutuse tekitaja, —tid rahutu aeg. —år
rahutu aasta,
oromantisk adj. ebaromantiline,
orostad adj. part. röstimata,
orr|e [å—] —en,—ar 1. zool. teder. 2. fam.
kõrvakiil; nahatäis. —fågel koll. tedreline. —höna
tedrekana, emateder. —lek, —spel tedremäng.
—tupp tedrekukk, isateder.
orsak —en,—er põhjus, av vilken o. ? mil
põhjusel?, miks, mispärast?, ingen o./palun, palun
väga, ei ole põhjust. —a1 tr. põhjustama.
—sbestämd adj. part. põhjuslikult tulenev.
—ssamband, —ssammanhang põhjuslik seos.
orselj [—é—] —en keem. teat. punane värvaine.
örsten —en geol. haisulubi.
*ort —en,—er koht, paik, asula; ümbrus; mäend.
käik, här på o-en siin, siin kandis, siinpool,
på högre o. kõrgemal pool, på o. och ställe
kohal, kohapeal, —namn kohanimi.
2ort —et v. —en,= aj. kaaluühik (4.25 gr.)
3ort —en,—ar dial. säinas,
orts|avdrag ameti, kohalik palgavähendus.
—befolkning kohalikud elanikud, —bo —n,—r
kohalik elanik, —ombud kohalik saadik v.
esindaja. — press(en) kohalik ajakirjandus,
—tillägg kohalik palgakõrgendus,
orto|dox [å—å—] adj., teol. jafig. õigeusklik,
ortodoksne; sallimatu, range. —epi [—i] ~(e)n
keel. hääldusõpetus, ortoeepia. —grafi [—i]
~(e)n õigekirjutus, ortograafia. —klas miner.
ortoklass, kaaliumpäevakivi. —kromatisk
adj. tundlik kõigi värvide suhtes,
ortokro-maatiline. — lansparv zool. põldtsiitsitaja,
—ped ~en~er med. ortopeed.
orubb|ad adj. part. vankumatu, kõikumatu,
muutmatu, sitta i o-at bo lesena tervet
pärandust saama, —lig adj. vankumatu,
kõigutamatu; rahulik, kindel vara o. i sin
föresats oma otsuses kindel olema.

orustad adj. part. relvastamata.

orv [å—] —et,= põll. lüsi.

orygglig adj. kindel, kõigutamatu, vankumatu,

ett o-t beslut vankumatu, kindel otsus,
orynkad adj. part. voltideta, sile.
orytmisk adj. ebarütmiline.
oråd ulakus, üleannetus; pettus, ana o. milleski
kahtlema, —lig adj. mittesoovitav,
ebasoovitav,
orädd adj. kartmatu, julge,
oräkn|ad adj. part. lugemata, arvutamata. —elig

adj. lugematu, arvutu,
oräntabel adj. mittetasuv,
orätt 1. —en ebaõigus, ülekohus, ha o. eksima
vale olema, lida o. ülekohut kannatama,
göra ngn o. kellelegi ülekohut tegema. 2. adj.
ebaõige, vale, vända sig till o. person vale
isiku poole pöörduma, komma o. eksima,
valesse kohta minema, —fången adj. part.
ülekohtusel teel saadud, —färdig adj.
ebaõiglane, ebaaus, ülekohtune, —färdighet
ebaõiglus, ülekohus. —mätig adj. õigusvastane,
seadusvastane. —rådig adj., vt. eelm. —vis adj.
ebaõiglane, erapoolik, —visa ülekohus;
erapoolikus.

oröjd v. orödd adj. part. ülesharimata, põlluks
tegemata.

orör|d adj. part. puutumata, liigutamata, en
ännu o-d ung kvinna puutumata noor naine,
—lig adj. liikumatu, —lighet liikumatus,
orösad adj. part. tähistamata, o-e stigar i fjällen

teetähistega märkimata teerajad mägedes.
*os —et,= jõesuu.

2os —et ving; (tugev, ebameeldiv) lõhn, o-et av
vidbränd mat kõrbenud toidu lõhn. —a1 intr.
ja tr. lõhnama, suitsema, det o-rfrån lampan
lamp suitseb, det o-r bränt on tunda põlemise
lõhna;/zg. jalgealune läheb kuumaks, det o-r
katt fig., vt. eelm., svära så att det o-r
vanduma nii et suitseb, o. ihjäl sig vingu surema,
osadlad adj. part. saduldamata,
osagd adj. part. ütlemata, låta ngt vara osagt

midagi ütlemata jätma,
osak|kunnig adj. asjatundmatu, —lig adj.
asjatundmatu, kõrvaline,
osalig adj. neetud; õnnetu, patune, rahutu,
osaltad adj. part. soolamata,
osamhörig adj. kokkusobimatu,
osamman|hängande adj. part. segane,
katkendlik. —satt adj. part. lihtne,
osams adj., muutm. tülis, riius, bli o. tülli
minema.

osanitär adj. ebasanitaarne.
osann adj. ebaõige, vale. —färdig adj. ebaõige,
valelik. —ing ebatõde, vale. —ingsenlig adj.
valelik. —olik adj. ebatõenäoline.
oscillera1 [ås—] intr. ostsilleerima, võnkuma.

343

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0375.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free