Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Pp - puns ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
puns/py roman
tidega tähistama, punkteerima. 2. katki
torkama; katki minema. —ering —en,—ar 1.
punkteerimine. 2. auk (autokummide jne.
kohta). 3. kunst teat. kopeerimise meetod. 4.
med. punktsioon, punkteerimine. —lig adj.
täpne, punktipealne. —um muutm. punkt,
lõpp, och därmed p.l ja sellega lõpp. —ur
[—ür] — en,—er 1. med. (punktion)
punktsioon. 2. auk.
puns —en,—ar erik. kärnija, stants,
punsch —en punš. —a1 intr. punši jooma, —butelj
punšipudel. —bål punšibool. —flaska
punši-pudel —karaff punšikarahvin. —måge
õlle-magu (suur kõht), —patriotism
hurraa-patriotism. —slev punšikulp.
pupill [—i—1 —en,—er 1. anat. pupill, silmaava.
2. jur. eestkostealune, orb. —kassa
orvukas-sa.
pupp |a —an,—or zool nukk (—ku).
pur adj. puhas, eht, võltsimatu, selge, p-t guld
puhas kuld, p. avund selge kadedus, —finne
pol. täissoomlane, "aitosuomalainen". —ung
adj. väga noor.
puré —n,—er keed. püree.
purgat|iv [—iv] ~et,= purgatiiv, lahtisti.
—ori|urn —et purgatoorium, puhastustuli,
purjo —n bot. porrulauk, —lök vt. eelm.
purk|en adj., fam. pahur, pahane, tusane, —na1
till intr. pahandama.
purpra1 tr., luul. purpurseks värvima,
purpurda-ma.
purpur|brämad adj. part. purpuriga ääristatud.
—färga1 tr. purpurdama, purpurseks
värvima. —färgad adj. part. purpurivärviline.
—röd adj. purpurpunane, —snäcka zool
pur-purtigu.
purr|a1 tr. 1. (väcka) äratama. 2. fam. (narra)
petma, ninapidi vedama, låt dem inte p-a på
dig sådan smörja ära läse endale niisugust
rämpsu kaela määrida. 3. dial (burra) üles
puhvima, kähardama,/?-a upp håret juukseid
kähardama. —ig adj. kähar, kohevil, puhvis,
purser [—ör—] —n,= mer., lenn. ülemkelner,
oober.
xpuss — en,—ar loiguke, lombike.
2puss —en,—ar fam. suudlus, musu. —a1 tr.
mu-sutama. —as1 dep. suudlema, (teineteist)
mu-sutama.
puss|el —let,= v. puzz|le —let,= (läggspel)
kok-kuseademäng;/?g. nokitsemine;
peamurdmine; keeruline probleem, —la1 intr., fam.
nokitsema.
pussera1 tr., tehn. metalli töötlema, tagumisega
vormima,
pussig adj. pundunud, tursunud,
pust —en,—ar 1. lõõts, käsilõõts. 2. tuulepuhang.
3. ähkimine, puhkimine; ohe. —a1 intr. 1.
(blåsa) puhuma. 2. (stånka) ähkima,
puhkima, lõõtsutama. 3. dial hinge tagasi
tõmbama, puhkama, p. ut välja puhkama,
pust|el —eln,—ler med. mädavill, pustul.
put|a 1. —an,—or padi, polster, padjand. —var
padjapüür; padjakott. 2.1 intr., p-a med
läpparna huuli prunti ajama.
Jputs —et,= vigur, tükk, temp, vingerpuss,
—lustig adj. kentsakas, naljakas. — makar|e
—(e)n,= naljahammas, vembumees,
tembu-taja.
2puts —en 1. tehn. krohv; krohvitud pind. 2.
puhastusvahend. 3. puhtus, korralikkus. —a1
tr. 1. puhastama, koristama, p. sig ennast
korda tegema. 2. tehn. krohvima, lupjama. 3.
parandama, viimistlema, —arbete
puhastustöö. —borste krohvimis—, lupjamishari.
—dön puhastusvahendid, —medel
puhastusvahend.
3puts adv., p. väck kadunud nagu tina tuhka,
putt —en, —ar 1. dial. (vattenpuss) veeloik. 2.
teat. löök golfikepiga, gå i p-en fig. luhta
minema, äparduma. —a1 tr., fam. tõukama,
müksama.
putt|e — en,—ar fam. poisipõngerjas,
mehehakatis. —efnask v. —ifnask —er,—ar v. —efnask|er
v. —ifnask|er —ern,—ar poisipõngerjas,
poisiklutt.
putten adj., fam. tusane, pahur,
putt|er —ret podin, pulbitsemine; torisemine.
—ra1 intr. podisema, pulbitsema; torisema,
nurisema.
putting — en,—ar mer. vant mastikorvi
toetamiseks.
putto —n, pütti kunst lapse— v. inglikuju,
pyeke —t,—n fam. väike ehteasi,
pyemi [—i] — (e)n med. mädaveresus, püeemia.
pygmé —(e)n,—er pügmee, kääbus,
pyjamas [—jå—] —en,= pidžaama.
pyndar|e —(e)n,= van. margapuu, päsmer,
pyng|el 1. —let fam. kribu-krabu, rämps. 2.
—eln,—lar dial komps,
pynt 1. —en,—ar mer. a. ankruots. b. maanina,
neem. c. mähis. 2. —et (grannlåt) tühi-tähi,
litrid. —a1 tr. ehtima, kaunistama, p. sig
ennast üles lööma.
pyra2 intr. hõõguma, aeglaselt põlema;
suitsema; fig. käärima,
pyramid [—id] —en,—er püramiid. — al(isk)
[—ål—] adj. püramiidikujuline; lõpmatu
suur, imestust äratav, uskumatu,
pyre —t,—n maimuke, lapsuke; mudilane,
põngerjas.
pyreneisk [—né—] adj. pürenee, ibeeri,
pyrig adj. kõhn, lahja, kidur, vilets,
pyrol|a —an,—or bot. uibuleht, kuningakübar.
pyroman —en,—er med. püromaan, süütaja.
377
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
