Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Kk - knittel ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
knittel/knyck
knittel —n luul. vemmalvärss.
knitt|er —ret pragin; kobin, —ra1 intr. pragisema,
ragisema, raksuma,
kniv —en,—ar nuga, dial. väits; (tälj—) puss;
(lõiketera. —as1 dep., soom. üksteist pussitama.
—blad noa—, pussitera. —formig adj.
noa-kujuline. —harv nugadega äke. —hugg
noa-löök, pussihoop. —hugga4 tr. noaga lööma,
pussitama. —hållare tehn. terahoidja. —ig
adj., fam. kaval, terane, leidlik, osav;
keeruline, raske. —ighet —en kavalus, terasus,
leidlikkus; osavus; keerulisus. —kastning/zg.
sõnasõda, börja k-en tülitsema hakkama,
—lägg pl.=, — läggare noaalus. —skära4 tr.
noaga lööma, pussitama. —slida noa—,
pus-situpp. —stick, —styng, —sting noalöök,
pus-sipiste. —sudd noa—, pussiots.
knix —en,—ar niks. —a1 intr. niksu tegema.
knock|a1 tr., sport nokauti lööma, —down
[—daun] —en,—er sport nokdaun. —out 1.
—en,—er nokaut. 2. muutm. pred. adj., slå
ngn k. nokauti lööma,
knodd [—å—] —en,—ar fam. 1. kraade(poiss). 2.
poodnik, poesell. —aktig adj. labaselt töre.
—än [—an] nalj. labane, kirevalt elegantne,
knog —et fam. püüd, vaevanägemine, raske töö.
—a1 intr. agarasti töötama, kõigest hingest
püüdma, tööd rühmama, vaeva nägema;
vaevaliselt käima, k. sig upp ennast üles
töötama. —ig adj., fam. vaevarikas, raske,
knog|e —en,—ar sõrmenukk.
knollr|a1 [—å—] tr. ja refl. kähardama, lokkima;
käharduma, lokki minema, krussi tõmbuma,
k-a ihop sig sassi minema. —ig adj. kähar,
krussis, lokkis,
knop mer. 1. —en,—ar (knut) sõlm. 2. — en,=
(mått på fartygs hastighet) sõlm. —a1 tr.
sõlme tegema, k. samman kokku sõlmima,
knopp [—å—] —en,—ar 1. pung. 2. nupp, tipp,
ots. 3. nalj. kolu, pea, vara i k. pungas olema,
klar i k-en selge peaga, —as1 dep. punguma,
träden k. puud lähevad punga, —bildning
pungade ajamine, pungumine. —bärande adj.
part. pungas. — fjäll pungasoomus. —ning
—en pungumine; zool. pungade abil sigima.
—ningstid pungade puhk emis aeg.
—sprick-ning pungade puhkemine, —sättning
pungumine, pungade ajamine.
xknorr [—å—] —en,—ar rõngas, keerd, kõverik,
slå k. på svansen saba rõngasse tõmbama;
fam. sõlm (niidil), silmus, —a1 refl. v. dep.
(kröka sig) keerdu e. krussi minema;
käharduma; kortsu minema, k. ihop sig sassi
minema; kerra tõmbuma, —ig adj. krussis, lokkis;
lokkisjuukseline, käharpäine.
2knorr [—å—] —et 1. nurin, torin, irin. 2. harva
korisemine (kõhus). —a1 intr. (knota) nurise-
ma, torisema, irisema; korisema. —hane
zool. merikukk.
knost|er [—å—] —ret,= suur sepahaamer, peale-
löögihaamer.
xknot 1. —en purustatud (tellis)kivi. 2. —en,—ar
zool. merikukk.
2knot —et nurin, torin, irin, utan k. nurisemata.
—a1 intr. nurisema, torisema, irisema.
knot|a —an,—or luu, kont; lüli. —ig adj. luine,
kondine; kühmus; fig sünge, morn.
knott [—å—] —et v. — n;= zool. kihulased.
knottr|a [—å—] 1. —an,—or pahk, mügarik,
kühm, muhk, käsn. 21 refl., harva
kananah-ka minema; mügarikke täis ajama. —ig adj.
pahklik, muhklik, käsnane;flg. sünge, morn;
irisev, torisev,
knubb —en,—ar puutükk, pakk, nott \flg.
jõmpsikas, põnn. —ig adj. ümar, lühike ja jäme.
knuff —en,—ar tõuge, müks, tonks; fig. tõuge,
impulss, aje. —a1 tr. tõukama, müksama, k.
fram ette tõukama, k. in sisse tõukama, k. till
müksu andma, k. undan (eest) ära e. eemale
tõukama. —as1 dep. tõuklema, üksteist
müksama e. tõukama, —ning — en,—ar
tõuklemine, müksamine.
knuss|el —let ihnutsemine. —la1 intr. ihnutsema,
säästma, kokku hoidma, koonerdama.
—lar|e —(e)n,= kitsipung, ihnuskoi, kooner.
—lig adj. kitsi, ihne. —lighet —en kitsidus,
ihnsus.
knut —en,—ar 1. (maja)nurk. 2. sõlm. 3. fig.
(huvudpunkt) peapunkt, tuum; raskus,
kimbatus. 4. sõlm, muhk, mügarik. 5.
sõlmpunkt, det smäller i k-arna nurgad (seinad)
pauguvad, inte våga sticka näsan utom k-en
fig. nina toast mitte välja pistma; slå k. på en
tråd niidile sõlme tegema; däri ligger k-en
selles ju see konks seisabki; k. av nerver anat.
närvisõlm \järnvägsk. raudteesõlm. —a11, tr.
a. sõlmi köiele sisse keerama, b. nahkpiitsaga
peksma, c. (maja)nurka kokku sobitama. II.
refl., k. sig sõlmi moodustama, sõlme
minema. —broderi sõlmpistetikand. —ig adj.
muhklik; sõlmiline. —piska sõlmiline
nahk-piits, nuut. —punkt sõlmpunkt, ristumiskoht.
knutt|e —en,—ar halv. vunts, jõmm.
kny 1. (ett) vt. knyst. 23 intr. a. niitsatama,
kõssama. b. (om storm) uluma, ulguma,
knyck —en,—ar nõks, nõksak; sikutus, tõmme;
fig. järsk pööre, käänak, göra en k. på
nacken pead selga viskama, vägen gör en tvär k.
tee teeb järsu käänaku, —a21. intr.
nõksata-ma, nõksuma, nõksutama; (rycka)
tõmbama, tõmblema, võppuma. II. tr. näppama,
varastama; k. till nõksatama, võppuma, k.
på nacken pead selga viskama, k. äpplen
õunu näppama. —ig adj. järsk, —ning —en,—ar
211
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
