Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ll - lek ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
lek/leva
lek —en,—ar mäng; zool kudemine, på 1. nalja
pärast, det går som en l för honom see
laabub (läheb) tema käes mängides, gå ur l-en
mängust välja minema, vara ur l-en mängust
väljas olema, ödets l saatuse mäng, den som
sig i l-en ger han får l-en tåla vanas, kui sa
oled millegagi tegelema hakanud, siis pead
ka lõpuni tegelema, blanda l-en mäng. kaarte
segama. —a2 intr. ja tr. mängima; zool (om
fisk) kudema, /. för sig själv omaette
mängima, han är inte att l med temaga ei saa
mängida, det lekte honom i hågen att gå till
sjöss tal oli himu merele minna, ett leende
lekte kring hennes läppar tema huultel
mängles naeratus, sillen har lekt ut
heeringad on juba kudenud. —ande 1. adj. part.
mänglev, det går l lätt läheb nagu lepase
reega, /. ögon naeratlevad silmad. 2. —t,—n
subst, part., tehn. pööratav rõngaspolt. —ar|e
—(e)n,= 1. van. pillimees, muusikant. 2. tehn.
pööratav osa, pöördlüli. —boll fig.
mängukann (—i), människan är blott en l för ödet
inimene on ainult saatuse mängukann,
—damm kudemistiik. —fisk erik. küdev kala.
—full adj. mänglev, naljatlev, —kamrat
mängukaaslane, —ledare mängujuht, —plan
mänguväljak, —plats mänguplats; zool.
ku-demispaik. —redskap mänguvahend. —sak
mänguasi. — saksaffar mänguasjade kauplus,
—skola mängukool; lasteaed, —stuga
mängutuba, —majake, —stund mängutund. —tid
mängutund; zool. kudemisaeg. —verk fig.
mäng, ajaviide,
lekam|en [—åm] ilma a. ja pl. ihu; liha, tagen
och äten, detta är min l-en piibl võtke ja
sööge, see on minu ihu, Kristi v. Herrans l-en
Kristuse ihu. —lig ajd. kehaline, ihulik,
lekatt valge nirk. kärp, hermeliin,
lek|man ilmlik; võhik, lek och lärd v. lekt(e) och
lärd(e) võhikud ja õpetlased,
lekmanna|begravning ilmlik matus, —dop ilmlik
ristimine, —predikant ilmlik jutlustaja,
lektion —en,—er õppetund, loeng, hålla l
õpetama, ta l-er för ngn kelleltki tunde võtma.
—stimme õppetund,
lektor [—år] —n,—er [—o—] ülemõpetaja
gümnaasiumis; lektor, keeleõpetaja
ülikoolis, —at [—åt] —et,= lektoriamet.
—sbefatt-ning vt. eelm. —sk|a [—o—] —an,—or
lekto-riproua, lektori lesk.
lektris [—is] —en,—er naisettelugeja;
käsikirjalu-geja.
lektyr [—yr] —en lugemine; lugemismaterjal,
lektüür.
lektor [—or] —en,—er meesettelugeja;
käsikirja-lugeja.
lem —men,—mar liige, jäse. —lästa1 tr. vigasta-
ma, vigaseks tegema. — malytt adj., van.
vigane, invaliidne.
lemonad [—a}d] —en,—er limonaad,
len adj. pehme, mahe, leebe, õrn, —a1 tr. ja intr.
pehmendama, mahendama, leevendama;
dial. pehmeks minema (ilma kohta), —ande
adj. pørt. pehmendav, leevendav, —het —en
pehmus, mahedus, leebus, õrnus. —hyllt adj.
part. pehmejumeline. —väder dial pehme
ilm.
leopard [—ård] —en,—er zool. leopard,
leporid [—id] —en,—er zool. jänese ja küüliku
ristand.
lepra —n med. pidalitõbi,
leptosom [—åm] adj. peene kehaehitusega,
ler —et v. ler|a —an,—or savi, sau. —a1 tr., I ner
sig ennast saviga kokku määrima, —aktig
adj. savitaoline. —art saviliik. —blandad adj.
part. saviga segatud, —botten savine põhi,
savipõhi. —bråka tehn. savisegisti. —fötter
pl, fig. savijalad. —gods savikaup,
saviriis-tad. —grav, —grop saviauk, —gök piilupart,
—haltig adj. savine, —ig adj. savine, —jord
savimaa. 3—klump, —koka savitükk.
—kruka, —krus savikruus; kivikruus. —kärl
savinõu. —skiffer geol. savikilt. —slå4 tr.
savi-tama. —tag saviauk, savivõtmise koht.
—tegel savitellis. —välling savisopp, savilöga.
—åker savine põld.
lesbisk adj. 1. Lesbos’est pärit. 2.
homoseksuaalne.
leta1 I. intr. ja tr. otsima; rõhut. abis.:l. efter
(rõhuta) taga otsima, l fram üles otsima, /.
igenom läbi otsima, /. reda v. rätt på kätte e.
üles otsima, /. upp üles otsima, /. ut välja
otsima. II. refl., I sig fram (väg) enesele teed
otsima. —nde —t subst. part. otsimine,
letal [—ål] adj., med. letaalne, surmav,
letargi [—gi] —(e)n letargia, sügava une taoline
haiguslik seisund,
lett —en,—er lätlane, —isk adj. läti. — isk| a 1. —an
läti keel. 2. —an,—or lätlanna.
Lettland Läti(maa).
leukemi [—1[ —(e)n med. leukeemia,
valgevere-sus.
lev —en,—ar dial. pikergune leivapäts.
lev|a2 intr., tr. ja refl. elama;fam. (väsnas)
möllama, mürama; mer. laperdama, den som l-er
får se kes elab, see näeb, elame, näeme, så
sant jag l-er nii tõesti kui ma elan, han skall
minsann få veta att han l-er küll ma talle
näitan, han leve! ta elagu!, han l-er som han lär
ta elab oma õpetuse järgi, man lär så länge
man l-er inimene õpib hällist hauani, l-a ur
hand i mun peost suhu elama, l-av, på
sin lön oma palgast elama, l-a på hoppet
lootusest elama, l-a och låta l-a själv elama ja
253
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
