Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Rr - roquefortost ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
roquefortost/rota
peatama, r. fram, in aktören näitlejat sisse
kutsuma, r. in ngt på auktion oksjonil midagi
omandama, r. till i sömnen unes karjatama,
r. till sig enda juurde kutsuma, r. upp namn
nimepidi välja hõikama, loendama, r. ut ngt
midagi avalikult teatama, midagi välja
kuulutama; midagi hõigetega pakkuma, —ar|e
—(e)n,= 1. hüüdja, hõikaja; väljakuulutaja,
väljahõikaja. 2. (talrör) ruupor, kõnetoru,
megafon.
roquefortost [råckfår—] rokfoori juust,
lambapiimajuust.
ror —et mer, tüür, rool; vrd. roder, till r-s tüüril,
tüüri juures, —gångar|e —(e)n,=
roolimad-rus, roolija, —kult roolipuu. —kätting
rooli-kett. —pinne roolipuu. —shytt roolikamber.
Vos —en,—or bot. roos, kibuvits; (på vävnad)
lilled, õied; ehit. rosett, strö r-or på ngns väg
fig. kellegi tee kergeks tegema, en dans på
r-or fig. roosiline elu, r-or på kinden roosiliste
paletega, r-or på fönstret külmalilled aknal,
vindr. tuuleroos. —a muutm. roosa. — afärgad
adj. part. roosa(värviline). —blommig adj.
lilleline. —ett —en,—er rosett. —ettformad adj.
part. rosetjas, rosetikujuline. —ettprydd adj.
part. rosetiga ilustatud. —ig adj. roosiline,
roosivärviline; lilleline, õieline, r. om kinden
roosad v. roosilised põsed, r-t tyg lilleline riie.
Vos —en med. roos. —feber roosipalavik.
Vos —et (lovord, beröm) kiitus, kiidusõnad,
ülistamine, ülistus, eget r. enesekiitus. —a1 tr.
kiitma, ülistama, han kommer inte att r.
marknaden fig. ta ei jää ostuga rahule, ta
saab aru, et teda on petetud; tal saab raske
olema, —värd adj. kiiduväärt,
rosen|blad roosileht, —bröd roosisai. —buske
roosipõõsas. —de adj., årh. roosapunane,
roosiline, —doft roosilõhn. —fink zool.
karmiinleevike. —gård roosiaed. —hy lit.
roosiline jume. —häck roosihekk. —häger —n
roosõun. —kindad adj. part. punapõskne.
—knopp roosinupp. —krans roosipärg,
roosikrants; (radband) roosikrants; teat.
kaela-rihm. —kål bot. rooskapsas, brüsseli kapsas,
—läppar, —mun punasuu, punased huuled,
—odling roosikasvatus. —olja roosiõli.
—potatis roosa kartul, —rabatt roosipeenar.
—rasande adj. part. tulivihane; püstihull,
meelest ära. —try bot. kuslapuu, —trä
puna-puu. —träd bot. roosipuu, —vatten roosivesi.
roskarl zool. kivirullija,
rosling —en,—ar bot. küüvits.
Roslagen rannamaa-ala Uplandis.
rospigg —en,—ar 1. Roslageni elanik. 2.
(roslagsskuta) laevatüüp Roslagenis.
ross|el [—å—] —let rögisemine, rögin,
korisemi-ne, korin. —la1 intr. rögisema, korisema,
402
kähisema, —lig adj. rögisev, korisev, kähisev.
rossläder [—å—] hobusenähk.
Vost [—å—] —en 1. (på metall) rooste. 2. (på säd)
rooste, nõgi. —a1 intr. (bli rostig) roostetama,
gammal kärlek r-r inte vanas, vana arm ei
roosteta, —beständig adj. roostekindel.
—brun adj. roostepruun. —fläck roosteplekk.
—fri adj. roostevaba, —frätt adj. part.
roostetanud. —färgad adj. part. roostevärviline.
—härdig adj. roostekindel. —ig adj. roostene,
—lager roostekiht. —röd adj. roostepunane.
—skydd roostekaitse. —svamp bot.
rooste-seen. —säker adj. roostekindel, roostevaba,
—äten adj. part. roostetanud.
Vost —en,—ar tehn. (i spis) rest; (halster) röst,
rest toitude röstimiseks. —a1 tr., keed.
(halstra) röstima, (kaffe) kõrvetama, praadima;
tehn. (metall) särdama, kuumutama, r-t bröd
röstitud leiva— v. saialõigud. —biff keed.
rostbiif. —eri [—i—] —(e)t,—er röstimistööstus.
—hus tehn. särdamishoone. —ning —en,—ar
röstimine; särdamine. —ugn röstimis—,
sär-damisahi, sulatusahi, —verk tehn.
särdamis-tööstus.
rot —en, rötter juur, slå r. ka fig. juuri ajama,
juurduma, slå djupa rötter, sügavaid juuri
ajama, sügavalt juurduma, rycka upp med
rötterna juurtega välja kiskuma, juurteni
hävitama, r-en till allt ont kõige kurja juur,
gå till r-en med det onda halba juurteni välja
kiskuma, ätliga rötter söödavad juured,
juurviljad, köpa skog på r-en metsa jalalt
ostma, tandens r. och krona hamba juur ja
kroon, draga r-en ur ett tal mat. arvust juurt
leidma, juurima. —a11. refl. juurduma, juuri
ajama. II. intr. (slå rot) juurduma. —ad adj.
part. juurdunud, djupt r. vidskepelse sügavalt
juurdunud ebausk, —anlag bot. juurealge.
—blad bot. juurmine leht. —blöta paduvihm,
tugev vihm. —borste juurhari. —frukt
juurvili. —fylla2 tr., r. en tand hamba juurt täitma,
—fast adj. part. juurdunud, —fasta21. tr.
juurutama. II. refl. juurduma, —hals bot.
juure-kael. —hugga4 tr., mets. juuri läbi raiuma (ja
langetama), —hår bot. juurekarv. —index
mat. astmenäitaja, —kanal anat. juurekanal.
—knöl juuremügar. —lös adj. juureta, —mos
keed. kaalikapuder, —püree. —märke mat.
juuremärk. —röta juuremädanik. —skott
juu-revõsu. —slå4 intr. juurduma, —snugga
juurest tehtud piip. —spets bot. juuretipp.
—stavelse keel. tüvesilp. —stock bot.
juurikas. —tecken mat. juuremärk. —tråd bot.
juu-renarmas. —utdragning mat. juurimine.
—vokal tüvevokaal, —ända tüügas.
Vota1 intr., fam. tuhnima, tuustima, sorima,
svinen r-r i gyttjan sead tuhnivad mudas, r. i
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
