Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ss - såld ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
lauad, —båge saevibu. —fil saeviil. —formig
adj. saetaoline, saagjas. —fåra saetee.
—industri saetööstus, —ning —en,—ar saagimine,
—ram saeraam. —skränkning sae jagamine,
saehammaste murdmine,
—skärpningsmaskin tehn. saeteritamasin. —snitt saetee.
—spån saepuru, —stock saepalk. —tand
saehammas. —tanda d adj. part. hambuline,
saag-jas. —timmer saepalgid. —varor pl.
saematerjal. —verk saeveski, lauavabrik.
—verksarbetare saeveski tööline, —verksbolag
laua-vabrikuühing.
såld adj. part. müüdud, tavlan är s. maal on
müüdud, gör han det är han s.flg. kui ta teeb
seda, on ta kadunud,
såll —et,= sõel, ösa vatten i ett s. sõelaga vett
kandma, —a1 tr. sõeluma, läbi sõela laskma,
—ning —en,—ar sõelumine,
sång —en,—er laul, laulmine, —anförare
laulu-koorijuht. —ar|e —(e)n,= laulja; zool.
põõsalind. —arbroder lauluseltsi liige. —arfest
laulupidu. —arhyllning lauluga austamine, —bar
adj. lauldav, —bok lauluraamat. —ersk|a
—an,—or lauljanna, lauljatar, —fågel
laululind. —förening lauluselts, —gudinna
lauluju-m ai anna, muusa, —konst laulukunst.
—ledare laulukoorijuht. —lektion laulutund.
—lärare lauluõpetaja, —lärka zool. põldlõoke. —mö
müt. muusa, —röst lauluhääl, —spel
laulumäng. —svan laululuikluuletaja. —
säll-—skap lauluselts, —trast zool. laulurästas,
—övning lauluharjutus.
såp|a 1. — an,—or määrdeseep, roheline seep. 21
tr. seebitama, —aktig adj. seebitaoline.
—bubbla seebimull, —kokare seebikeetja.
—lut seebileelis. —lödder seebivaht, —lösning
seebilahus. —nejlika bot. seebilill. —sjudare
vt. —kokare. —sjudning seebikeetmine.
—sju-deri seebivabrik, —tvätta1 tr. rohelise seebiga
pesema, —vatten seebivesi. —ig adj. seebine.
sår —et,= haav. —a1 tr. haavama; fig. solvama,
haavama, s-d i armen käsivarrest haavatud,
han blir lätt s-d ta haavub kergesti. —abot
årh., jur. valuraha. —amål årh., jur.
kehavigastus.—ande adj. part. solvav,
haavav. —bar adj. haavatav, tundeline, —feber
haavapalavik. —ig adj. haavandiline,
katkine. —läka —n bot. metsputk. —nad —en,—er
kerge haav. —skorpa haava korp.
sås —en,—er kaste, soust; (tobaks-) piibupigi.
—a1 I. tr., s. ned kastmega ära määrima. II.
intr., fam. kohmitsema, venima, jalgu järele
vedama. —ig adj. 1. kastmene, kastmega
kaetud. 2. fig., fam. veniv, pikaldane;
ebamäärane, sogane, —kopp 1. kastmekann. 2.
fam. venivillem, venivorst. —snipa
kastmekann.
såld/säga
!såt 1. —en,—ar v. —er jahind. jahipiirkond. 2.
—et,= liitekoht.
2såt adj. truu, s-a vänner suured sõbrad.
såt|a1 tr. saadudesse panema. —|e —en,—ar saad.
såté v. sauté —n,—er keed. raguu.
såvera1 v. sauvera tr. päästma,
säck —en,—ar kott, köpa grisen i s-en põrsast
kotis ostma, klä sig i s. och aska pattu
kahetsema kotiriiet ümber võttes ja tuhka pealaele
raputades, mörkt som i en s. kottpime, pime
kui kotis, —a11, tr., harva kotti panema, kotti
ajama. II. intr. kotina rippuma, kottis olema,
s. ihop kokku vajuma, —band kotipael.
—bangård raudt. tupik, —gata umbtänav —ig
adj. kotitaoline, kotjas. —lik, —liknande adj.
kotitaoline. —löpning mäng. kotisjooks.
—pipa torupill. —pip(s)blåsare
torupillipuhu-ja. —tals adv. kotikaupa. —vis adv. kotivüsi.
—väv kotiriie,
säd —en 1. teravili, l.füsiol. sperma, seeme. 3.
årh. järeltulijad, järglased, järgnevad põlved.
—e —t,—n külvamine, külv. —gås zool.
rabahani.
sädes|avgång seemnevoolus. —binge viljasalv,
—blåsa anat. seemnepõieke. —böd viljaait.
—brodd oras. —brännvin teraviljaviin.
—bärande adj. part. viljakandev. —bärgning
viljakoristus, —cell anat. seemnerakk,
—flytning seemnevoolus. — fält viljaväli. —harpa
põll. viljapuhasti, tuulamismasin, —korn
viljatera. —kärve viljavihk, —kropp vt. —cell.
—lada viljaladu. —ledare anat. seemnejuha.
—lår viljasalv, —rensningsmaskin
viljapuhas-tusmasin. —rost bot. viljarooste. —skyl
vilja-hakk. —skörd (tera)viljalõikus. —slag
teravil-jaliik. —tork viljakuivati, —vätskafüsiol.
seemnevedelik. —åker teraviljapõld. —ärla zool.
linavästrik, —överföring seemendamine,
konstgjord s. kunstlik seemendamine.
säg|a2 [—ja] irr., tr. ütlema, rääkima, s-a
sanningen tõtt ütlema, det s-s allmänt kõik
räägivad, räägitakse, det vill s-a (dvs.) see
tähendab, see on (s.o.), vad vill det s-a? mis (mida)
see tähendab?, så till s-andes nii-öelda, han
s~s vara rik ta olevat rikas, uppriktigt sagt tõtt
öelda, rättare sagt õieti öelda, det är lättare
sagt än gjort seda on kergem öelda kui teha,
sagt och gjort öeldud, tehtud; rõhut. abis.:
s-a efter (kellelegi midagi) järele ütlema,
(kellegi järgi midagi) kordama; fam. järele
lobisema, s-a emot vastu rääkima, s-a fram
ütlema, lugema, s-a ifrån (kõik välja) ütlema, s-a
ifrån på skärpen midagi kindla sõnaga
ütlema, s-a om. 1. veel kord ütlema, kordama. 2.
det kan man inte s-a ngt om selle kohta ei või
midagi öelda, s-a till ütlema, käskima, s-a till
vad man önskar oma soove avaldama, s. till
501
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
