Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Vv - värma ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
värma/väst
—smärta maailmavalu, —stad maailmalinn,
—stat maailmariik, —trött adj. maailmast
tüdi(ne)nud, elust tüdi(ne)nud. —utställning
maailmanäitus, —van adj. suures maailmas
elada oskav, elukogenud, —vana oskus
maailmas elada, elukogemus, —vis adj.
maailmatark. —välde maailmariik, —åsikt vt.
järgm. —åskådning maailmavaade.
värm|a2 I. tr. ja intr. soojendama, soojutama,
v-a upp üles soojendama. II. refl. ennast
soojendama. —ar|e —(e)n,= soojendaja, —ning
~en soojendamine,
värme —n erik. —t soojus, i 25 graders v.
25-kraadise soojuse juures, få v. i kroppen
kehasoojust saama, soojust kehasse saama,
—apparat soojendusaparaat. —balans erik.
soojusbilanss. —behandling soojutusravi.
—behov soojusevajadus. —beständig adj.
kuumakindel. —bälte geogr. soojavööde.
—boija soojalaine, —central keskküte, —dyna
soojenduspadi. —element küttekeha,
radiaator. —energi füüs. soojusenergia, —enhet
füüs. soojusühik. —flaska soojenduspudel.
—kraftverk soojuselektrijaam, —kudde vt.
—dyna. —källa soojusallikas. —ledare sooja-,
soojusjuht. —ledning füüs. sooja-,
soojuse-juhtivus; keskküte, —ledningselement
radiaator. —lära füüs. soojusõpetus. — mängd füüs.
soojushulk. —mätare soojamõõtja. — panna
tehn. keskküttekatel. —pump tehn.
soojus-pump. —påse soojenduskott. —reglering
soo-jusregulatsioon. —slag med. soojapiste.
—stråle füüs. soojuskiir. —strålning füüs.
soojuskiirgus. —stuga soojendusruum.
—terapi med. soojendusravi. —tålig adj.,
tehn. kuumakindel. —utstrålning füüs.
soojuskiirgus. —utvidgning füüs.
soojuspaisumine. —värde füüs. soojus väärtus.
Värmland maakond Lääne-Rootsis.
värmländsk adj. värmlandi. — |a 1. —an
värm-landi keelemurre. 2. —an,—or Värmlandist
pärit (olev) naine,
värmlänning —en,—ar elanik Värmlandis.
värn —et,= kaitse, turv. —a11. tr. kaitsma,
varjama, turvama. II. refl. ennast kaitsma, —lös
adj. kaitsetu. —löshet kaitsetus, —plikt
sõjaväekohustus. —pliktig adj.
sõjaväekohustus-lik. —skatt eriline riigikaitsemaks.
värnplikts|armé sõjaväekohustuslastest
koosnev armee, —lag sõjaväeteenistusseadus.
—skolkare sõjaväeteenistusest
kõrvalehoidu-ja. —skyldig adj. sõjaväekohustuslik.
—tjänstgöring sõjaväeteenistus, —vägran
sõjaväeteenistusest keeldumine. —vägrare
sõjaväeteenistusest keelduja,
sõjaväeteenistuse-tõrkuja.
värp|a2 tr. munema, —höna munakana, muneja
kana. —ning ~en,~ar munemine. —rede
kanapesa.
värre adj. komp. halvem, pahem, hullem,
tõsisem, kurjem, dess v. kahjuks, paraku, så
mycket v. seda halvem, det var v. det see oli
veel halvem, och vad v. är... ja mis veel
halvem on ..., det var roligt v. see oli vähe
lõbus, leva undan v. pummeldama. — värst adj.
sup., i v-a fall kõige halvemal juhul, beredd
på det v-a kõige halvemaks valmis, komma
över det v-a kõige halvemast üle saama, jag
mår inte så v. bra mu käsi ei käi eriti hästi,
det var v. vad du har bråttom küll sul on aga
kiire.
värv —et,= töö, tegevus, amet, ülesanne,
kohustus, mitt dagliga v. mu igapäevane töö. —a11.
tr. värbama, palkama, väkke võtma;
hankima, muretsema, v. rekryter noorsõdureid
võtma, v. ngn för sina idéer kedagi oma
ideede pooldajaks võitma. II. refl. palgalisena
väeteenistusse astuma, —ar|e —(e)n,=
värba-ja. —ning —en värbamine, palkamine,
sõja-väkkevõtmine; hankimine, muretsemine.
—ningskontor värbamispunkt. —ningspengar
van. pl. värberaha.
väs|a2 intr. ja tr. sisisema, sisistama, susisema,
visisema, ormen v-te i gräset uss sisises
rohus, —ljud fon. sisihäälik. —ning ~en,~ar
sisin, sisisemine, susin, visin.
väsen —det,= v. —den 1. (varelse) olevus, olend.
2. (natur) loom (—u), iseloom, meelelaad. 3.
(oljud, bråk) kära, müra, mürgel, lärm,
kõmu, mycket v. för ingenting palju kisa, vähe
villu, föra v. lärmama, lärmitsema,
käratsema, mürgeldama, göra mycket v. av ngt palju
kära tegema millegi pärast, midagi liialt
kiitma v. tähtsaks tegema, —de —t,—n vt. väsen
1. — väsnas1 dep. lärmama, lärmitsema,
käratsema, räuskama, mürgeldama,
väsens|art olemus, iseloom, meelelaad,
—beskaffenhet vt. eelm. —lik adj. olemuse poolest
sarnane. —olik adj. olemuse poolest erinev,
—skild adj. part., vt. eelm.
väsentlig [—é—] adj. oluline, tähtis, peamine,
peaasjalik, tunduv, en v. skillnad tunduv
vahe. —en peaasjalikult, —het —en,—er
olulisus, tähtsus. —t adv. tunduvalt,
väsk|a —an,—or tasku, paun, käekott, käsitasku.
väss|a1 tr. teritama, teravaks tegema, ihuma,
käiama. —ning ~en,~ar teritamine, ihumine,
käiamine. —(s)ten luisk, tahk, ihumiskivi.
xväst —en,—ar vest, en knapp i v-en fam. pits,
topka, —ficka vestitasku, —ficksformat
tas-kuformaat.
2väst muutm. lääs, vinden kommer från v. tuul
puhub läänest, —europé lääneeurooplane,
—front läänerinne. —germansk adj. länneger-
600
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
