- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
497

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Like | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lühike rootsi keele grammatika - Foneetika - Tähed ja häälikud - Hääldamine

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

497

kui konsonant on lühike, siis eelnev vokaal on pikk:

tal [ta:l] ’kõne’;
väg [ve:g] ’tee’;

kui konsonant on pikk, siis eelnev vokaal on lühike:

tall [tall] ’mänd’;
vägg [vegg] ’sein’;

konsonantühendile eelnev vokaal on samuti lühike:

talk [talk] ’talk’;
väst [vest] ’vest’.

Sellest reeglist on mõned erandid, millest tähtsamad on järgmised:

1) Vokaal on pikk mõningate konsonantühendite ees: bord [bu:rd] ’laud’, moln
[mo:ln] ’pilv’. Vokaal jääb tavaliselt pikaks ka sõna grammatilisel muutmisel: åker
[o:ker] ’põld’ — åkrar [o:krar] ’põllud’, fin [fi:n] ’kena’ — fint [fi:nt] ’kenasti’. Aga:
tro [tru:] ’uskuma’ — trodde [trudde] ’uskus’, hög [hö:g] ’kõrge’ — högt [hökt]
’kõrgelt’.

2) Vokaal on lühike sõnalõpulise m ja n ees, mida hääldatakse pikalt: vern [vemm]
’kes’, han [hann] ’tema’ (meessugu), hon [hunn] ’tema’ (naissugu), hem [hemm] ’kodu;
koju’, men [menn] ’aga’. Aga: men [me:n] ’kahju’.

Vokaal on lühike ka eesliites an-: anställa [annstella] ’tööle võtma’, ja liitsõnade
algosises kun-: kungöra [kunnjö:ra] ’teatavaks tegema’.

3) Vokaal on lühike mõnes üksikus sõnas: döma [dömma] ’otsustama’, (han) hade
[hadde] ’(tal) oli’ jt.

4) Vokaal on lühike j ees: kaj [kai] ’kai’, koja [koia] ’hütt’.

HÄÄLDAMINE

§ 3. Vokaalid.

a [a:] pikk a, tagapoolsema artikulatsiooniga kui eesti keeles; rootsi häälik on
ka kergelt labialiseerunud (hääldamisel on huuled ümardunud), mis
lähendab teda <5-le: tal [ta:l] ’kõne; arv’, haf [ha:t] ’vihkamine’;

[a] lühike a nagu eesti keeles: tall [tall] ’mänd’, hatt [hatt] ’kübar’;

e [e:] pikk e nagu eesti sõnas leek-, se [se:] ’nägema’, leka [le:ka] ’mängima’;

[e] lühike e nagu eesti sõnas kell: eld [eld] ’tuli’, vecka [vekka] ’nädal’; rõhuta
silpides sageli redutseeritud, umbes nagu eesti sõnades (eriti saarte murdes)
mitte, mulle: gosse [gosse] ’poiss’, fågel [fo:gel] ’lind’;

[e] e ja õ vahepealne lühike häälik; esineb [e] asemel paljude rootslaste
häälduses, eriti p järel: penna [penna] ’sulg’;

[ä] lühike ä nagu eesti keeles; esineb hääliku r ees: herr [härr] ’härra’, berg
[bärj] ’mägi’.

I [i:] pikk i, eespoolse artikulatsiooniga; kõrvale tundub, nagu järgneks rootsi
i-le /-häälik; fri [fri:] ’vaba’, hit [hi:t] ’siia’, visa [vi:ssa] ’näitama’;

[i] lühike i: vind [vind] ’tuul’, hitta [hitta] ’leidma’.

o [u:] pikk u, kitsamini labialiseeritud kui eesti keeles (hääldamisel on huuled
rohkem ümardunud); see on o tavaline hääldamine lühikese konsonandi ees
ja sõna lõpus: blod [blu:d] ’veri’, stor [stu:r] ’suur’, ko [ku:] ’lehm’;

[u] lühike u: ond [und] ’kuri, halb’; esineb peamiselt mitmuse lõpus -or:
flickor [flikkur] ’tüdrukud’, ja sufiksis -dom: ungdom [uridum] ’noorus’;

[o:] pikk o, kitsamini labialiseeritud kui eesti keeles (hääldamisel on huuled
rohkem ümardunud); esineb paljudes sõnades, eriti n ja v, kuid ka teiste
konsonantide ja mõnede konsonantühendite ees, samuti paljudes
võõrsõnades; son [so:n] ’poeg’, honung [hoinur]] ’mesi’, lov [lo:v] ’luba’, sova

32 Rootsi-eesti sõnaraamat

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Sat Nov 21 03:41:55 2020 (aronsson) (download) << Previous Next >>
http://runeberg.org/svet1979/0497.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free