Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Juhendid sõnaraamatu tarvitamiseks
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Juhendid sõnaraamatu tarvitamiseks
Sõnaraamat püüab haarata rootsi keele praegust sõnavara järgnevate eranditega:
1. Liitsõnadest on esitatud ainult valimik. Viimane haarab esijoones kõige enam tarvitatavaid
sõnu ja peale selle neid, millest pole võimalik aru saada ainult sõnaosade liitmise teel. Näiteks tuleb
selline sõna kui fingerborg igal juhul esitada, sest teine liitosa ei esine siin oma harilikus tähenduses.
Vastupidi on võimalik välja jätta seda laadi sõnad nagu fingeralfabet, sest selle tähendus selgub, kui
tarvitaja kätte otsib algul sõna finger, pärast alfabet ja osad kokku liidab. Kuid lugeja mugavuse
huvides on esitatud isegi selliseid kergesti arusaadavaid sõnu suurel määral.
2. Võõrsõnadest ja rahvusvaheliselt tarvitatavaist laensõnadest on väljajäetud need, mis sisult ja
vormilt oluliselt ei erine vastavatest eesti keele sõnadest. Esitatud võõrsõnade arv on ikkagi päris
rikkalik.
3. Fraseoloogias on peatähelepanu pööratud idiomaatilistele väljenditele, mis on tüüpilised rootsi
keelele ja millele pole võimalik anda sõnasõnalist vastet eesti keeles. Kõiki lauseid ei ole toodud iga
sõna ali, vaid ainult selle sõna ali, mis lauses on iseloomustavam. Selleks on sageli just pöördsõna.
4. Võrdlemisi suurt tähelepanu on omistatud moodsate ilukirjanike sõnavarale. Samuti esitatakse
slängivorme ja vulgarisme, sest paljude autorite tööd kubisevad nendest.
5. Pärisnimedest on sõnaraamatusse võetud:
a. geograafilised nimed väljaspool Rootsit, millel on rootsikeelne nimi (Soomest ainult
tähtsamad);
b. Rootsi maakondade nimed;
c. Rootsi kohanimed, millel on omapärane hääldusviis (Sundsvall, Göteborg, Borås);
d. rahvusvaheliste eesnimede rootsistatud kujud.
6. Murrete puhul on võidud arvestada ainult teatud kirjakeelsemaid väljendeid. Vananenud
sõnu on esitatud juhul, kui neid võidakse tarvitada kõrgemas stiilis; täiesti väljasurnud sõnadest ja
mõistetest on valitud ainult väike kogu neid väljendeid, mis on ajaloolastele tähelepanuväärsed.
Samuti on toodud kultuuriliselt tähtsaid keelendeid. Vanemat kirjaviisi ega murdelist hääldamist pole
loomulikult võimalik olnud arvestada käesolevas sõnaraamatus.
Sõnade korraldamisest on öelda järgmist:
Sõnad on järjestatud etümoloogilis-alfabeetilise printsiibi järgi. Vahel on mõne sõna leidmiseks
vaja avada sõnaraamat kahest kohast. Kui otsitav sõna pole om täpsel tähestikulisel kohal, siis
seisab ta lühendatult oma täiendsõna juures. Kui näiteks ei leita sõna entita täielikult väljakirjutatuna,
siis mindagu sõna en juurde ja otsitagu siinsete liitsõnade ja tuletiste keskelt: 1}en.. .—tita. Kui
otsitaval sõnal on tüves rohkem silpe kui üks, siis seisab ta harilikult õige lähedal kohale, kus ta oleks
olnud iseseisvalt ja tervena väljakirjutatud.
Genitiivse liitumise puhul on liitsõnad järjestatud nii, et ei tarvitse korrata lühendites genitiivi
s-lõppu: dag. —blad jne., dags|ljus. —nyhet jne. Genitiivsed moodustised on asetatud oma
alfabeetilisele kohale. Reegli vastu on eksitud ainult sel juhul, kui on üksnes paar niisugust sõna.
Samakõlalised sõnad (homonüümid), mis usutavasti või kindlasti ei ole omavahel suguluses, on
eraldatud üksteisest arvudega (näit. box,2) box). Tähendusvarjundeid on võimalust mööda
selgitatud ka rootsi sünonüümide abil.
Sõna lõpposa on eraldatud eelnevast sõnaosast püstkriipsuga |, kui lõpp tuleb ära jätta artiklite,
tuletuslõppude ja liitsõnaosade tüvele liitmisel. Selle joone asukohana on olnud vaja tähele panna, et
ta sobiks niihästi artiklite, muutelõppude, tuletuslõppude kui ka liitsõnade puhul.
Nimisõnadest on esitatud märksõnana ainsuse määramatu vorm, millele järgneb tarviduse korral
nurksulgudes hääldamisjuhis. Järgnevad ainsuse määratud ja mitmuse määramatu vorm. Kui
mitmuse määramatu vorm on samakujuline ainsuse määramatu vormiga, siis on tähistatud seda
võrd-susmärgiga =. Kui mitmust pole või on väga harva, siis pole võrdsusmärki tarvitatud.
Käändumatutele sõnadele on lisatud märkus muutm. Kui genitiivis esineb —s, siis on tarvitatud lühendust ilma a.
(ilma artiklita) ja pl. (pluuralita). Nende sõnade juures tarvitatakse ainsuse määramatu artiklina en.
Muutevorme pole harilikult antud liitsõnadest, mille järgosa on tarvitusel ka iseseisva sõnana ja mis
käändub samuti nagu liitsõnas. Vastasél korral on toimitud nii nagu märksõnadega.
Sidekriipsu on tarvitatud, et vältida märksõna, või kui märksõnas esineb püstkriips, siis enne seda
oleva sõnaosa kordamist.
Asendusmärki ~ on tarvitatud, et vältida märksõna, kui selles esineb püstkriips.
Ümarsulgudes () on toodud rootsikeelses osas sünonüüme, sama väärtusega sõnu ja täiendusi;
eestikeelses osas genitiivi lõppe, et eraldada homonüüme, näit. sulg (—lu) ja sulg (—le), sõnu ja
sõnaosi, mida võib tarvitada, kuid ka tarvitamata jätta. Ümarsulge on tarvitatud ka, et säästa ruumi
eestikeelsete vastete osas, kui paralleelkujud on samaväärsed, näit. ennem(ini).
Pöördsõnad on märgitud pöördkonna numbriga. Vajaduse korral on nad rooma numbrite abil
liigitatud transitiivseteks, intransitiivseteks ja refleksiivseteks. Muil juhtumitel on tarvitatud ainult
araabia numbreid. Depoonensite kohta ei ole märgitud intr.
Ülejäänud sõnaliigid on tähistatud lühenditega.
Ruumi säästmiseks on lahutatavaist liitpöördsõnadest ainult vähesel arvul antud mõlemad
vormid. Igatahes tuleb otsida peamiselt kokkukirjutatud liitvorme. Kui ka infinitiivis tarvitatakse liitvor-
ix
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
