Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Rr - räkneapparat ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
arvutus, lugemine, loendamine. 2. arvestus,
kalkulatsioon. 3. ped. matemaatika. 4. arve,
konto, löpande r. jooksev arve, hålla ngn r.
för ngt midagi kellegi arvele panema, hålla,
föra r. över ngt millegi üle arvet pidama, ta
ngt med i r-en midagi arvestama, midagi
arvesse võtma, sätta ngt på ngns r. midagi
kellegi arvele panema, det är för din r. fig.
see on sinule, göra upp r-en utan värden fig.
arvet ilma peremeheta tegema, det blev ett
streck i r-en för honom fig. sellega tõmmati
tema arvestusest kriips läbi, detta må stå för
er egen r. see jäägu teie enda arvele, selle eest
vastutate ise, köpa ngt för egen r. midagi
enda jaoks ostma, lämna ngt ur r-en midagi
arvestusest välja jätma, millegagi mitte
arvestama, vara ur r-en mitte enam arvesse
tulema.
räkne|apparat arvuti, arvutusmasin, —bok
arvutus—, aritmeetikaraamat. —exempel
aritmeetiline ülesanne, —fel arvutusviga.
—konst arvutusõpetus, aritmeetika, —lara
aritmeetika; aritmeetikaraamat. —maskin
arvutusmasin. —ord arvsõna, —sticka
ar-vutuslükati. —tavla tahvel.
räls —en,= relss, raudteerööbas. —bana raudtee,
—busståg mootorrong. — läggar|e —(e)n,=
rööpapanija. —skruv, —spik rööpanael.
rälig adj., dial. kole, inetu, vastik.
rämn|a 1. — an,—or lõhe, pragu, mõra. 21 intr.
lõhenema, pragunema, mõranema;
kärisema.
ränk|er pl. riukad, salasepitsused, intriigid,
smida r-er mot ngn kellegi vastu intriige
sepitsema, —full adj. riuklev, salasepitsev,
intrigeeriv. —fullhet riukalisus. —lysten adj., vt.
—full. — makar |e —(e)n,= riukamees,
salasepitseja, intrigant. —smidare vt. eelm.
—smiden salasepitsus, intrigeerimine. —spel
salasepitsused, intriigid.
ränn —et fam. jooks; ajamine; saalimine,
sõelumine, edasi-tagasi käimine. — |a 1. —an,—or
renn; pragu; kanal. 221. intr. jooksma,
sööstma, tormama; dial. sõitma, r-a på grund
karile jooksma, r-a i höjden (vädret) kiiresti
kasvama. II. tr. torkama, sisse suruma, r-a
värjan i ngn kedagi mõõgaga läbistama, r-a
väv kangast käärima, r-a huvudet i väggen
fig. peaga vastu seina jooksma, vastu
hakkama, r-a sin kos minema jooksma, jalga
laskma, r-a en sticka i foten pindu jalga ajama;
rõhut. abis. (tr. ja intr.): r-a av,från ngn
kellegi juurest minema sööstma, r-a emot en
vägg vastu seina jooksma, r-a in sisse
torkama, r-a omkring ümber jooksma, ringi
hulkuma, r-a på edasi tormama; vastu
põrkama, r-a upp en väv kangast üles käärima.
räkneapparat/rätt
—ande —t subst. part. jooksmine, —ar|e
—(e)n,= suusataja. —arbana jooksurada;
võidusõidutee. —ing —en,—ar erik. lõim \fig.
põhijoon, iseloomustav joon. — ingsgarn,
—ingstråd erik. lõimelõng. — käring fam.
keelepeksja, keelekandja, klatšija. —snara
silmus. —sten rentsel. —stensunge uulitsa—,
tänavapoiss.
ränne —t,—n dial. heinalakk.
rännil —en,—ar {luul. rännlar) nire,
ojake.
räns|el —eln,—lar ranits, seljapaun, —kott.
*ränt|a —an,—or (inälvor av slaktade djur)
rupskid.
2ränt|a 1. —an,—or (raha—) tulud, protsendid,
intressid, upplupen r-a kogunenud protsendid,
låna pengar mot r-a raha protsendi peale
laenuks andma, leva på, av sina r-or
protsentidest elama, ge betalt för ngt (en oförrätt)
med r-a fig. millegi eest kuhjaga kätte
tasuma. 21 I. tr., r-a ngt mingit tulu andma,
hur mycket r-ar ditt hus? kui suurt tulu su
maja toob?. II. refl., r-a sig tulu tooma,
ennast tasuma. —abel adj. rentaabel, tasuv,
tulutoov, tulukas. —abilitet [—ét] ~en
rentaablus, tasuvus, —eri [—i] ~et,~er rentei.
—mästare ülikooli majandusdirektor;
renteiülem.
ränte|avdrag prosentide mahaarvutus.
—avkastning tulu protsentidest, —beräkning
protsentide arvestus, —betalning protsentide
maksmine, —bärande adj. part. rentaabel,
tasuv, tulutoov, —fot protsendimäär.—sats
vt. eelm.
rät adv. sirge, otsene, r. linje sirgjoon, r. vinkel
täisnurk. —a 1. —n fam. parem pool,
välimine külg. 21 tr. sirgestama, sirgeks
tegema, r. på sig end sirgu ajama, püsti
tõusma; rõhut. abis.: r. upp ngt midagi püsti
seadma, püstitama, r. upp sig end püsti
ajama, r. ut sirgestama, sirgeks tegema,
—kluven adj. part. pikuti raiutud. —lin(j)ig
adj. sirge, sirgjooneline, otsene, —ning
—en,—ar sirgestamine, sirgeks tegemine,
—sida parem pool, välimine külg,få r. på ngt
fig. midagi korraldama, midagi õigetpidi
saama, —skiva tehn. rihtplaat. —vinklig adj.
täisnurkne, —vuxen adj. part. sirge, sihvakas.
*rätt —en,—er (maträtt) roog, söök, üksiktoit.
2rätt 1. —en,—er a. (ilma pl.) (rättighet; rättvisa)
õigus, r. till arbete õigus tööle, med vad r.?
millise õigusega?, komma till sin r. kehtima
pääsema; oma õigesse sõiduvette saama;
õiget väärtust paista laskma, ha r. i ngt
milleski õigus olema (kellelgi), medfull r. täie
õigusega, låta nåd gå före r. (kellelegi) armu
andma, kergemat karistust andma, göra r.
411
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
